1.1 Eriksoni arenguetapid

Lähtuvalt Eriksoni sõnastatud arenguetappidest saab hooldustöötaja eri vanuses kliente/patsiente toetada ja abistada. Hooldustöötaja jaoks on olulisim mõista tegureid, mis mõjutavad inimese arengut.

Eelkoolieas on oluline toetada lapse arengut mängides ja koos tegutsedes. Lapsel areneb minapilt ja eneseväärikus, kujuneb enesehinnang. Selles eas on oluline tegutseda koos eakaaslastega, nii õpitakse tundma ka oma soorolli. Lapse arengut saab toetada, kui aidata tal mõista igapäevaelu seoseid. Kujunevad väärtushinnangud, millele aitavad kaasa lapse kõrval viibivad täiskasvanud. Lapsed on uudishimulikud, õpihimulised, neil on palju küsimusi ja tekivad kergesti vastuolud sõltuvuse ja iseseisvussoovi vahel. Oluline on toetada last asju proovima, katsetama, läbi tegema, sest nii areneb eneseusaldus. Selles eas lastel on iseloomulik matkida täiskasvanuid. Väga palju tahetakse ise ära teha ning siinjuures saab last toetada, mõista ja suunata ning vähendada sõltuvust vanematest.

Kooli- ja teismeeas lastel laieneb suhtlusringkond, tekivad reeglistatud mängud ning suur roll on koolil ja seal toimuval. Hooldustöö aspektist vaadatuna on oluline toetada laste võimete arendamist. Lastel kujuneb selles eas suhtumine töösse, seega on oluline mitte kõike laste eest ära teha, vaid neid suunata ja juhendada. Muidu võib tekkida õpitud abitus, millega on hiljem raske toime tulla. Lastel tekib vastutustunne seoses uute oskuste omandamisega. Selles eas on oluline tunnustuse saamine, isegi väikeste edusammude puhul. Teismeea muutuste tõttu võivad lastel esineda emotsionaalsed kõrvalekalded, nagu näiteks rahutus, ärrituvus, agressiivsus, samuti kohanemisraskused. Võib olla ebakindlust ja raskusi suhtlemisel. Sõpruskontaktid võivad olla lühiajalised ning pigem püütakse tõsta oma enesehinnangut gruppi kuulumise kaudu. Esile võivad kerkida religioossed ja esteetilised küsimused ning elamused, filosoofilised, sotsiaalsed ja poliitilised huvid. Abistajana või toetajana tuleb valmis olla nendel teemadel lastega arutamiseks. Suureneb eneseteadlikkus ning lastes võib märgata paremat võimet minna kompromissidele. Areneb seksuaalne identiteet, oma füüsilise soorolli tunnetamine. Hilisteismeeas soovitakse saavutada emotsionaalset ja majanduslikku sõltumatust, hakatakse tegelema elukutse valikuga ning seoses sellega areneb ka sotsiaalne vastutustunne. Selle arenguetapi lõppu jääb valmistumine perekonnaeluks ning maailmapildi ja väärtushinnangute kokkusobitamine.

Täiskasvanute arenguülesanded on näiteks partneri valik, paarisuhetes elamine, pere rajamine, vanemaks olemine, laste kasvatamine, kodu eest hoolitsemine, elukutse omandamine, töö alustamine. Kõik see on meie elus arenguliselt väga tähtis, niisamuti ka hooldust või toetust vajava kliendi/patsiendi puhul. Täiskasvanuna õpitakse tundma teiste inimeste ja enda vajadusi ning arvestama kriitikaga. Samuti tahetakse saavutada majanduslik toimetulek. Selles eas peab kohanema enda ja oma vanemate vananemisega. Tahetakse olla teistele inimestele vajalik ja soovitakse rohkem tegevusi teha kodust väljapool. Tähtis on ka see, et lugupidamis- ja tunnustusvajadus saaks rahuldatud. Inimesed võivad kogeda loobumist, lahkumist ja leina.

Eakate peamised arenguülesanded on kohanemine toimetuleku halvenemisega, leina ja surma teemadega, haigustega ning vähenenud sissetulekuga. Arengut juhib enesevaatlus ja ümbritsevast saadav sotsiaalne tugi, oluline on sotsiaalse aktiivsuse säilitamine. Selles osas oodatakse kindlasti hooldustöötaja abi ja tuge. Samuti aitavad hooldustöötaja teadmised haigustest paremini mõista eaka patsiendi käitumist näiteks dementsuse korral.

Erinevad uurimused on näidanud, et 70- kuni 90-aastaste inimeste mehaaniline mälu  halveneb,  motoorne mälu võib olla hea. Vanemad inimesed mäletavad kaugeid sündmusi, aga värske info ununeb kiiresti.  Mõnda eakat võib tabada seniilsus ehk progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus, Alzheimeri tõbi ja dementsus. Selles vanuses eakad kogevad sageli üksildust, mis võib olla süveneva depressiooni põhjuseks. Eakas, kes tunneb ennast üksildasena:

• on veendunud, et tema elukäik, mõtted ja tunded ei huvita mitte kedagi;
• tunneb, et tal ei ole kedagi, kellega oma rõõme ja muresid jagada;
• tunneb, et on elust kõrvale jäetud;
• võib ennast tunda mahajäetuna, nõrgana, abituna.

Oluline on teada, et üksildust on võimalik vältida ja sellest on võimalik jagu saada. Hea, kui leitakse usaldusväärne kuulaja, kellele saaks oma elulugu rääkida. Mõtete, tunnete ja kogemuste jagamise kaudu saadakse kinnitust, et ollakse väärtuslikud isegi kõige abitumas olukorras. Elumõtte leidmine ja leppimine aitab seada uued eesmärgid, leida elujõudu, hingerahu ja rõõmu. Tänulikkus kõige eest, mis elus on toimunud, näitab meie ainukordset elu ning annab elule mõtte.

Ülesanne:

Vali Sulle lähedane eakas ja pane kirja tema lugu.  Harjutuse idee ja abistavad küsimused on pärit raamatust: Salk, A.  (2020). “Mina oma elus. Kuidas iseendaga elada ja oma visioone teostada?”, Trükk Pakett OÜ. 

Milline on Sinu lugu? Mis meenub Sulle oma elust kõigepealt ja tekitab elevust? Millised sündmused toovad naeratuse näole ja tahaksid, et neid kuuleksid ka järeltulevad põlvkonnad? Millised on need sündmused, mida Sa väga ei soovi meenutada? Kas Sul on mõned saladused, mida keegi teine ei tea? Kas oled valmis neid avaldama? Mis tundeid Sinu lugu tekitab Sinus? Millise sõnumi tahad edastada noortele?

Kui eakas suudab oma minevikusündmustega rahu sõlmida, tunneb ta ka olevikus vabadust ja saab vaadata selge pilguga tulevikku!