5.2.2 Pesemine voodis

Ettevalmistus

Tee kätehügieen ja pane pesemiskärule valmis vajalikud vahendid: pesukindad või väiksemad pesulapid, kaks käterätikut, siiber, kauss veega (~37 kuni 40°C), veekann, pesuemulsioon, imav aluslina, puhas voodipesu, kamm või juuksehari, hambahari ja -pasta, joogitops, kott mustale pesule (magamisriided, voodiriided, rätikud), kindad (võimalusel tuleb varuda ka tagavaraks kindad kui esimesed peaksid määrduma) ja kilepõll.

NB! Pesemisel peab osalema kaks inimest, et toiming saaks tehtud optimaalse kiirusega ja nii  abistatavale kui ka abistajatele võimalikult vähese vaevaga.

Selgita abistatavale toimingut, selle eesmärki ja kulgu. Kui abistatav on suuteline toimingus osalema,  selgita talle, mida ja kuidas ta peaks tegema. Hinda mil määral on patsient võimeline osalema pesemise toimingus.

Pesemine:

• Selgita abistatavale protseduuri ja selle vajalikkust.
• Sulge aknad, et vältida abistatava külmetumist ja tuuletõmbust ruumis.
• Taga privaatsus: sulge uks, tõmba ette kardinad või paigalda ümber voodi sirmid.
• Aseta voodi enda jaoks sobivale kõrgusele ja eemalda voodi küljekaitsed poolelt, kus tegutsed.
• Pesemise käigus jälgi pesuvett – kui on näha, et vesi on must, siis tuleb see vahetada puhta vastu välja.

NB! Kindaid on kindlasti vajalik kasutada kuna sellega väheneb käte määrdumine, samuti nakkuste levik (nahal olevad mikroobid, nahavigastustest tingitud vere kaudu levivad nakkused) ning vältimaks kokkupuudet muude kehaeritistega (roe ja uriin). Lisaks eelnevale võivad nahapinnal levida ka seen- ja muud nahahaigused.

• Pane kätte kindad ja ette kilepõll.
• Patsiendi ja lina vahele tuleks asetada kas vannilina või käterätik. See aitab vältida voodi märjaks minemist ja määrdumist.
• Aseta abistatav toimingu sooritamiseks mugavasse asendisse (selili, voodipeats tõstetud 30 kraadi).
• Võimalusel ja patsiendi soovi korral võib hügieeniprotseduuridesse kaasata ka tema lähedase tagamaks maksimaalset mugavust ja turvatunnet patsiendi jaoks.

NB! Pesemise järjekord on üldjuhul järgmine: silmad, nägu (sh kõrvad), kael, ülajäsemed, rind, kõht, intiimpiirkond, alajäsemed ja selg. Erandeid tehakse vastavalt abistatava soovidele ning vajadustele: näiteks pestakse intiimpiirkond esimesena, kui patsiendil on esinenud uriini- või roojapidamatust. Samuti võib selle pesemisel jätta viimaseks vältimaks niiskuse kogunemist nahavoltide vahele.

• Riieta abistatav lahti ainult nii palju, kui pesemine seda nõuab.
• Kui abistatav on pesemiseks üleni lahti riietatud, kaetakse ta tekiga ning paljastatud on vaid see kehaosa, mida parajasti pestakse.
• Kui abistatav soovib ja on suuteline, siis tuleb teda julgustada ennast ise pesema (nägu, käed, rind). Aita ja juhenda teda seejuures.

NB! Vajadusel tuleb kasutada voodi külgpiirdeid, et vähendada kukkumisohtu.

• Näo pesemise ajal on abistatava keha kuni kaelani tekiga kaetud.
• Aseta abistatava pea alla padjale kaitseks käterätik või imav aluslina.
• Kasuta pesemiseks valmis pesukinnast või moodusta see käe ümber keeratud pesulapist (joonis 5.7).
• Pese sooja vette kastetud pesulapi või -kindaga abistatava nägu.
• Ära kasuta näo pesemisel seepi või pesuemulsiooni.
• Alusta silmadest ja pese suunaga välisnurgast sissepoole, üks silm kinda ühe ja teine teise nurgaga.
• Kasuta mõlema silma jaoks pesukinda erinevat nurka vältimaks võimalike nakkuste ja mustuse üle kandumist ühest silmast teise.
• Kuivatamisel liigu silma sisenurgast välisnurga suunas, vältimaks sekreedi sattumist pisarakanalisse.
• Seejärel pese otsmik, põsed, nina, lõug, kõrvad ja kael.
• Kuivata nägu õrnalt rätikuga tupsutades.Näo pesemise lõpetamisel eemalda padjale asetatud käterätik või imav aluslina. Vajadusel vaheta padjapüür.

NB! Näo pesemisel üldjuhul pesemisvahendit ei kasutata. Kui kasutatakse pesuemulsiooni, siis tuleb nahk põhjalikult selle jääkidest puhastada ja loputada. Võimalusel küsi patsiendilt/kliendilt milline on tema eelistus pesuvahendi kasutamiseks.

• Eemalda ühe käsi- ja õlavarre pealt tekk. Alusta endast kaugemal asuvast käest.
• Aseta käe alla rätik või imav aluslina, et voodi ei läheks märjaks.
• Tõsta patsiendi kätt toetades seda küünarnukist ja randmest.
• Pese abistatava käsi- ja õlavars südame poole suunatud pikkade liigutustega (joonis 5.8).
• Käelaba ja sõrmede pesemisel pööra tähelepanu ka sõrmevahedele ja küünealustele.
• Kui patsient suudab, võimalda tal käelabade pesemine ise, juhendades millele tähelepanu pöörata.
• Kui patsiendi käel on kanüül, mis on kinnitatud kangasplaastriga, siis väldi plaastri märjaks tegemist. Kui plaaster siiski läheb märjaks, siis tuleb paluda õel see vahetada. Märg plaaster võib põhjustada nahakahjustusi.
• Tupsuta nahk kuivaks rätikuga.

NB! Teadvusel abistatava labakäe võib asetada voodisse tõstetud kaussi ja jätta selle sinna käsi- ja õlavarre pesemise ajaks.

• Pese eespool kirjeldatud viisil ka teine käsi. Kuivata.
• Eemalda abistatavalt tekk kuni niueteni, pese rindkere, kõht ja küljed.
• Pööra tähelepanu ka nabaümbrusele ja naistel rindadealusele piirkonnale.
• Ülekaalulise patsiendi puhul tuleb tähelepanu pöörata ka nahavoltide vahelisele pesule ja hoolikale kuivatamisele.
• Kõige viimasena pestakse kaenlaalused.
• Kuivata nahk hoolikalt, eriti rindade alt.
• Kui tegemist on ülekaalulise patsiendiga, siis tuleb pöörata tähelepanu ka nahavoltide vahelisele pesule ja piirkonnas hoolikale kuivatamisele.
• Kata abistatav uuesti tekiga.
• Vaheta vesi, kui see on jahtunud või pole enam puhas.
• Kui abistatavat peseb kaks inimest, siis üks neist peseb ja teine kuivatab kohe pestud ala (vajaduse korral ka kreemitab).
• Kasutades deodoranti või talki tuleks uurida enne patsiendilt tema allergiate ja eelistuste kohta. Ettevaatust tuleb rakendada kui on hingamisteede haiguste anamnees.
• Pesemise ja kuivatamise käigus tuleb hinnata naha seisundit (värvi muutused, punetus, verevalumid, kuivus, ketendus, higistamine jne). Jälgi ka nahavoltide vahelist nahka (nt rindade alune, kõhuvoltide vahe jms).
• Järgnevalt tee intiimhügieen.

Intiimhügieen

Intiimhügieeni puhul tuleb patsiendi privaatsuse ja väärikuse austamiseks alati hinnata kas patsient on suuteline ise teostama intiimhügieeni. Kui patsient on suuteline teostama hügieeniprotseduurid ise, siis tuleb tal lasta sooritada intiimhügieen ise. Sellisel juhul võib jääda intiimhügieen ka kõige viimaseks protseduuriks pesemisel enne voodipesu vahetamist.  Kui patsient vajab toimingus abi, siis tuleb tagada abi mida ta vajab.  

Intiimhügieen meestel

• Aita abistatav siibrile (vt peatükk „Eritamine“). Palu abistataval põlved kõverdada, vajaduse korral aita teda seejuures.
• Vala ettevaatlikult kannust sooja vett (~37 °C) abistatava suguelunditele.
• Niisuta pesulapp või pesukinnas, vajaduse korral vala sellele pesemisainet (ära kasuta seepi kuna see kuivatab limaskesti).
• Tõmba abistatava eesnahk tagasi ning pese esmalt ringikujuliste liigutustega kusiti suudme ümbert, seejärel peenis. Pööra tähelepanu ka eesnahaalusele piirkonnale. Pese munandid, kubemevoldid ja kõige viimasena pärakupiirkond.
• Vaheta pesukindaid ning pese mitu korda, pidades kinni eespool toodud järjestusest, kuni patsient on puhas. Loputamiseks vala kannust vett.
• Kuivata ettevaatlikult tupsutades, mitte hõõrudes.
• Tõmba eesnahk loomulikku asendisse.
• Eemalda ettevaatlikult siiber.

Intiimhügieen naistel

• Aita abistatav siibrile (vt peatükk „Eritamine“). Palu abistataval põlved kõverdada, vajaduse korral aita teda seejuures.
• Võta endale lähedusse piisav hulk pesukindaid, et ei peaks patsiendi juurest eemalduma, kui on vaja pesukindaid vahetada.

NB!   Intiimhügieeni võib teha ka siibrit kasutamata. Sellisel juhul jääb ära voolava veega loputamine.

• Vala ettevaatlikult kannust sooja vett (~37 °C) patsiendi suguelunditele. Niisuta pesulapp või -kinnas, vajaduse korral vala sellele pesemisainet. Pese kõigepealt suured häbememokad: tõmba vasaku käega ettevaatlikult häbememokad laiali ning puhasta õrnalt kõik voldivahed. Pesemise suund on ülevalt alla (eest taha) ehk päraku poole. Kasuta kummagi häbememoka pesemiseks pesukinda eri poolt.
• Järgnevalt vaheta pesukinnast ja pese suurtest häbememokkadest sissepoole jäävad alad, väikesed häbememokad. Kasuta kummagi poole pesemiseks kinda eri poolt võimalike mikroorganismide leviku vältimiseks. Vajaduse korral vaheta pesukinnast ja korda protseduuri.
• Vaheta pesukinnast ja pese väikeste häbememokkade vahele jääv ala ning ureetra piirkond suunaga päraku poole. Viimasena pese pärakupiirkond.
• Korda protseduuri vähemalt kaks korda uute pesukinnastega.
• Loputa kogu intiimpiirkond kannust vett valades.
• Kuivata ettevaatlikult tupsutades, järgides samu suundi mis pesemiselgi. Veendu, et kõik voldivahed saavad korralikult kuivaks.
• Eemalda ettevaatlikult siiber.

NB!   Pärast suguelundite pesemist on vajalik vahetada vesi kausis. Samuti on vaja vahetada kasutatud kindad puhaste vastu.

Jalgade pesemine

• Jalgade pesemiseks eemalda tekk abistatava jalalt kuni kubemeni.
• Jälgi, et ei paljastataks intiimpiirkonda, et tagada patsiendi privaatsus ja väärikus.
• Aseta abistatava jala alla rätik või imav aluslina ning pese sarnaselt nagu ülejäsemeid (pesemisliigutused on südame poole – see soodustab vereringet).
• Erinevalt kätest tuleks jalgu mitte tõsta, vaid põlvest kõverdada.
• Nii pesemise kui ka kuivatamise juures pööra erilist tähelepanu varbavahedele ning põlveõnnaldele.
• Pese ka teine jalg, kuivata ja kata jalad tekiga.

NB! Teadvusel abistatava labajala võib asetada voodisse tõstetud kaussi ja jätta selle sinna reie ja sääre pesemise ajaks. Kui abistatav ei suuda hoida jalga kõverdatuna, siis peab seda paluma teha teisel abistajal.

Selja pesemine

Selja pesemine jäetakse viimaseks, sest pärast seda on hea vahetada ära aluslina. Lastel võib pesemise käigus hakata kiiresti külm. Seetõttu on oluline paljastada ainult pestav kehaosa ja töötada ruttu. Tuleb arvestada, et eakatel on sageli kuiv nahk, seetõttu ei vaja nad võrreldes noorematega nii sageli pesemist. Keera või aita abistatav külili, seljaga enda poole, laota selja alla rätik või imav aluslina.

• Pese abistatava selg masseerivate liigutustega, alusta kaelast ja lõpeta tuharatega, kuivata tupsutades.
• Pööra tähelepanu tuharavoltidele, et ka sealt patsient pestud ja hoolikalt kuivatatud saaks.
• Vajaduse korral kreemita.
• Vaheta vajaduse korral ära aluslina.
• Pane abistatavale selga puhas särk või ööriided ja kata tekiga.
• Viska ära vesi ja ühekordsed vahendid. Must pesu aseta mustapesukotti.
• Pese käed.