Search
2.2 Suhtlemisvalmidus ja käitumise hindamine
Esmamulje ja edasise suhtluse edukus sõltuvad olulisel määral sinu suhtlemisvalmidusest ja huvitatusest. Meenuta olukorda, kui sattusid viimati tundmatusse keskkonda ning vajasid kohanemisel kellegi abi. Mille järgi sa valisid inimese, kelle poole pöördusid? Arvatavasti ei valinud sa kedagi juhuslikult. Sa hindad inimesi selle põhjal, kui suhtlemisaltina nad tunduvad, haarad kinni väikestest vihjetest, mida sulle pakutakse. Samamoodi tajuvad seda ka kliendid/patsiendid. Samuti kiirgad Sina selliseid vihjeid, mis ütlevad kas „hoidke eemale“ või „minu poole võib julgelt pöörduda“. Seda näitab sinu kehahoiak, vastus teise pilgule, reageeringud ja suhtlemisviis (tabel 2.1).
Tabel 2.1. Suhtlemist soodustavad ja takistavad mõjutajad
| MÕJUTAJA | SUHTLEMIST SOODUSTAV | SUHTLEMIST TAKISTAV |
| Silmside | Regulaarne, rahulik | Puudub või on vähene, liiga ärev või pealetükkiv |
| Distants | Umbes käsivarre pikkuse võrra eemal | Suur või väike distants |
| Ruum | Mugav, suhtlejaid toetav miljöö | Mööbel barjäärina suhtlejate vahel |
| Keskendumine partnerile | Sobiv hetk, mõlemal valmisolek kontaktiks | Ebasobiv, midagi muud on hetkel tähtsam, teised tegevused on lõpetamata |
| Poos, kehaliigutused | Kerge kaldega vestluskaaslase poole, verbaalse ja mitteverbaalse informatsiooni ühildumine | Lodev, eemale kallutatud või liiga kramplik ja jäik |
| Žestid | Kooskõlas räägitavaga, illustreerivad ja toetavad juttu | Liiga aktiivsed või puuduvad üldse, vastuolus räägitavaga |
| Häälevaljus | Selgelt kuuldav | Liiga vali või vaikne hääl |
| Kõne voolavus | Sujuv, sisukohaste rõhuasetustega, sobiva intonatsiooniga | Katkendlik, hüplev, monotoonne |
| Kõne tempo | Keskmine, veidi aeglasem | Liiga kiire või aeglane |
| Kliendi/patsiendi aktiivsus | Tähelepanelik, sobivalt reageeriv | Loid, uimane, liiga energiline |
Teise inimese suhtes huvi ilmutamiseks ja teiste tundmaõppimise eelduseks on inimkäitumise adekvaatne hindamine ja probleemide mõistmise oskus. Rääkides teise inimese käitumisest, võime arvata, et kirjeldame olukordi ja inimesi objektiivselt, kuid oleme tegelikult nendele lisanud oma hinnangu ja tõlgenduse. Seetõttu on koostööl põhineva suhtluse tagamiseks vajalik kirjeldada teise käitumist hinnanguvabalt. Välditakse sildistamist (näiteks: kobakäpp, saamatu, laiskvorst, hoolimatu), absolutiseerimist (näiteks: mitte kunagi, alati, kogu aeg, pidevalt) ning hoidutakse oletustest teise inimese käitumise motiivide kohta (näiteks: sa ei viitsi mitte kunagi, sa ei hooli minust).
Kliendiga/patsiendiga suheldes tajutakse tema ütlemise või teo puhul, kas see on vastuvõetav või mitte. Kui kliendi/patsiendi käitumist ei kiideta heaks, kuulub probleem sinule. Samas tajutakse suhtlemisel, et teatud küsimused ei valmista probleeme, ent näitavad, et teise elus on midagi lahti ehk probleem kuulub teisele inimesele. Lõpuks on olemas veel käitumised, mis ei viita teise inimese probleemile ega häiri ka sind – need kuuluvad kahe probleemse ala vahelisse piirkonda, mida nimetatakse probleemideta alaks (tabel 2.2). Selles alas on uue info edastamine ja patsiendi käitumismuutuste algatamine kõige efektiivsem, samuti väärtushinnangute, stereotüüpide ja hoiakute muutmine.
Tabel 2.2. Suhtlemistehnikate kasutamine probleemide määratlemisel
| Probleemi/probleemideta ala | Suhtlemistehnikad |
| Patsiendil on probleem | – Toetav kuulamine – Aktiivne kuulamine |
| Probleemideta ala | – Ennetava ja teatava minasõnumi kasutamine – Positiivse minasõnumi kasutamine – Äraütleva minasõnumi kasutamine |
| Sinul on probleem | – Võitja-võitja konfliktilahenduse kasutamine – Väärtuskonfliktide lahendamine |