2.4  Enesekehtestamine

Enesekehtestamine on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab vestluspartneril väljendada samaväärselt oma vajadusi, mõtteid ja tundeid. Enesekehtestamine on enda õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi. Kehtestava suhtlemise eesmärk on sisemiste emotsionaalsete pingete ja rahulolematuse ning väliste konfliktide ennetamine. Arvestama peab vastastikkuse printsiibiga. Kehtestamine ei ole agressioon. Kehtestamise olulised osad on võime öelda „ei“, paluda teenet või nõuda oma õigusi, väljendada positiivseid ja negatiivseid tundeid ning võime algatada, üleval hoida ja lõpetada seltskondlikku vestlust. Kehtestamise korral on oluline ka kehakeel, hääletoon, miimika, žestid, häälevaljus ja pilkkontakt.

Kõigile osapooltele sobiva kokkuleppe leidmiseks on vaja eneseväljendusoskust (erinevad minasõnumite liigid ja kolmeosaline kehtestamise minasõnum), partneri aktiivse kuulamise oskust ning käiguvahetuse oskust.

Igaühel on õigus enese eest seista, oma emotsioone, mõtteid, vajadusi ja soove väljendada. Sageli kiputakse oma tundeid ja vajadusi väljendama kaudsel viisil ning arvatakse, et teised mõistavad, mida me öelda tahame või räägitakse sina-keeles (sa ei helistanud mulle eile, ehkki lubasid). See võib olla tingitud lapsepõlves omandatud hoiakust, et asesõna „mina“ kasutamine viitab liigsele egoismile. Võimalik, et tegelikult kardad sa hoopis teiste reaktsiooni oma avameelitsemisele.

Sina-teated (sa unustasid jälle rohud võtmata, sa võiksid oma tervisest rohkem hoolida) kõlavad sageli süüdistavalt ning tekitavad kliendis/patsiendis süü- ja alandustunnet. Selle tulemusena hakkab klient/ patsient oma tegusid õigustama.

Umbisikulised teated (keegi võiks mulle appi tulla, kui näeb, et patsient muutub agressiivseks; oleks hea küll, kui keegi kunagi ka meie töö olulisust märkaks) jäävad sageli arusaamatuks, kuna pole suunatud konkreetsele inimesele. Need võivad mõjuda hoopis ärritavalt ja ebaõiglaselt ning selle tulemusena tekib sotsiaalse vastustuse hajuvus ehk keegi ei võta vastutust tegemata tööde eest.

Kliendi/patsiendi ja kolleegide käitumist mõjutavad efektiivselt ilma suhteid kahjustamata minateated, mille abil väljendab rääkija oma soove, vajadusi, mõtteid ja tundeid. Minasõnumite liigid on tabelis 2.5.

Tabel 2.5. Minasõnumite liigid

Minasõnumi liik	Näide
Teatav ehk deklareeriv minasõnum Selle kaudu väljendatakse väärtusi, uskumusi, soove, ideid ja arvamusi.	Ma soovin, et sa tööle hilinemisel mulle helistaksid. Ma tahan, et sa püüaksid täna ise voodist tõusta. Mulle meeldib, et sa oled nii positiivne.
Ennetav minasõnum Eesmärk on teada anda oma soovidest ja vajadustest tulevikus.	Ma soovin, et sa järgmisel korral mulle ütleksid, kui vajad abi. Selleks, et jõuda viimasele bussile, on oluline, et jõuaksid tööle õigel ajal.
Äraütlev minasõnum Eesmärk väljendada soove ja nõudmisi, mis sulle ei sobi. Sageli tuntakse seda ka „ei“ ütlemisena, mis sisaldab järgmist: kindlameelset otsust ja selget põhjendust,vajaduse korral ka „ei“ kehtivuspiire,äraütlemine ei tohi minna väljavabandamiseks,äraütlemist toetavad mitteverbaalsed märgid, nagu pilk, kehakeel, samuti jutu katkestamine ja äraütlemise kordamine.	Ma ei saa sulle rääkida sinu diagnoosist. Ma ei saa olla vahendaja sinu ja lähedaste suhtlemisel. Ma ei saa täna sinu eest tööle tulla, aga võin seda teha mõni teine kord, kui sellest varem ette teatad. Ma ei saa kahjuks täna sinuga kauem rääkida, sest kiirustan bussile.
Positiivne minasõnum Alternatiiv kiitmisele konkreetse tegevuse eest, sisaldab sõnumi saatja kasu ja/või tundeid.	Mulle meeldib, et sa püüad ise oma seisundi paranemisele kaasa aidata ja teed koostööd. Minu jaoks on oluline, et sa oma probleemist mulle teada andsid.

Kui häiriv käitumine on korduv, ei piisa enam minasõnumitest, vaid efektiivsem on kasutada kolmeosalist kehtestavat minasõnumit, mis koosneb käitumise hinnanguvabast kirjeldusest, sõnumi edastaja tunnetest selles situatsioonis ja võimalikust tagajärjest/mõjust talle. (Kui sul jääb töö õigeks ajaks tegemata, siis see ärritab mind ja nii ei ole võimalik ka minul seda õigel ajal teha. Sa ei toonud mulle konspekti, ma olen nördinud ja võin eksamil läbi kukkuda.)

Käitumise hinnanguvaba kirjeldus keskendub ühele olukorrale korraga ja lühidalt. Vältida võiks üldistamist (Sa mitte kunagi…). Oluline on kirjeldada ausalt oma tundeid selles konkreetses olukorras, mida teine inimene võib põhjustada. Võimaliku tagajärje kirjeldamine aitab teisel inimesel mõista, millisel viisil on sinu vajaduse rahuldamine takistatud. Tagajärjed ehk mõjud võivad tähendada aja-, energia-, rahakaotust või takistada sind tegemast midagi, mida sa pead või tahad teha.

Kolmeosalisele minasõnumile järgneb tõenäoliselt partneri vastupanu, millega toimetulekuks on vajalik teha paus ja kasutada aktiivset kuulamist. Lõpptulemusena peaksid osapooled jõudma kokkuleppele häiriva käitumise muutmise osas. Iga inimene tegutseb oma ressursside piires ja tema käitumise põhjuse saad teada ainult aktiivselt kuulates.

Kehtestamise üks viisidest on ka “rikkis plaadi” tehnika. Oluline on korrata sõnumit ilma häält tõstmata, kontrollides ka oma kehakeelt ja žeste.

Näiteks:

“Palun pane telefon kotti. Palun pane telefon praegu kotti. See telefon võib olla kotis praegu.”

“Võime sellest hiljem rääkida. Soovin sellest rääkida peale lõunasööki. Räägime Sinu murest peale lõunasööki.”

“Vajan sinu abi asjade kokkupanemisel. Soovin, et sa mind aitaksid riiete kappi panekul. Palun aita mind praegu riiete kappi panekul.”