Search
2.5 Probleemide lahendamine
Probleemi ei saa lahendada sama mõtlemisega, mis selle tekitas. (Albert Einstein)
Meie igapäevaelu mõjutavad vastuolud: väärtuste, huvide, iseloomuomaduste jm erinevus, millest tulenevad üksteist segavad tegevused, soovimatu seisund või olukord. Probleemidest rääkides on need juba sõnastatud vastuolud, olemasoleva olukorra/seisundi ning soovitud seisundi sõnastatud vahekord. Kui aga olukord on juba pingeliseks kasvanud, siis on tegemist konfliktiga. Probleem on peidetud konflikti sisse.
Probleemilahendamine on kuueetapiline protsess, kuhu on haaratud nii mõtted, tunded kui ka käitumine ning mille abil püüab inimene või grupp leida kohaseid toimetulekuviise ettetulevatele probleemidele (tabel 2.6).
Tabel 2.6. Probleemilahendamise etapid
| Etapp | Juhised |
| Probleemi sõnastamine ja eesmärgi püstitamine | Milliste vajaduste rahuldamist või eesmärkide saavutamist olukord takistab? Kelle probleem see on? Kas see on tegelik probleem või vaid üks osa sellest? Kas on vaja see kohe lahendada või kannatab oodata? Kas probleem võib iseenesest kaduda? Kas ma võin riskeerida selle ignoreerimisega Sõnasta konkreetne, saavutatav ja ajaliselt piiritletud eesmärk. |
| Ajurünnak | Genereerige niipalju lahendusi kui suudate. Ärge hinnake väljapakutud lahendusi, millised need ka ei oleks. Kirjutage lahendused üles. |
| Lahenduste hindamine | Alustage hindamisprotsessi avatud küsimusega (Millised on sinu arvates kõige paremad lahendused?). Andke teada oma seisukohtadest (Ma ei saa selle ideega nõustuda, sest …). Märkige ära lahendused, mis nõuavad rohkem infot, mida saab omavahel kombineerida või mis tunduvad põnevad. |
| Sobiva lahenduse valik | Tavaliselt jääb sõelale 2−3 lahendust. Ärge hääletage! Hääletamise puhul on alati võitjad ja kaotajad. Eesmärk on saavutada üksmeel. Kujutlege ette, kuidas võiksid erinevad lahendused toimida (Kui me valime selle lahenduse, mis siis juhtub? Kas sellel lahendusel on mingisuguseid puudusi?). Kirjutage üles väljavalitud variant. Kuulake tagasisidet. |
| Lahenduste elluviimise planeerimine | Sageli pidurdub või ebaõnnestub probleemi lahendusprotsess, kuna ühiselt vastuvõetud otsuseid ei viida ellu. Põhjus on tavaliselt see, et ei otsustata, KES ja MILLAL midagi teeb. Vajaduse korral tuleb arutada ka tulemuste standardite üle (Mida näiteks tähendab hea konspekt?). |
| Tulemuste hilisem kontroll | Kõik esialgsed lahendused ei pruugi hästi töötada. Seetõttu on oluline hiljem arutada, kas kõik on tehtud otsustega endiselt rahul. Mõnikord võetakse endale kohustusi, mille täitmine võib osutuda väga raskeks. |
Probleemide lahendamisel võidakse kokku puutuda mitmesuguste ohtudega. Näiteks kui ignoreeritakse probleemi olemasolu, kui ei osata probleemi selgesti sõnastada või antakse ajurünnaku ajal hinnanguid ja hakatakse kohe otsima täiuslikke lahendusi. Oht on ka see, kui soovitakse probleem kiiresti lahendada või kui lükatakse vastutus teistele isikutele. Kindlasti ei soovitata valida kohe esimest lahendusvarianti. Enesekindluse olemasolu otsustusprotsessis ja tegevuskava elluviimise jälgimine on pigem positiivsed näited.