Search
2.6 Konfliktikäitumine
Konflikt on kõige üldisemas mõttes lahkheli või arusaamatus. Konfliktis osaleb tavaliselt vähemalt kaks osapoolt: inimesed või grupid, aga konflikt võib aset leida ka inimeses endas. Konfliktide tekkimise põhjused võivad olla ressursid, erinevad vajadused, väärtused, hoiakud, huvid või eesmärgid.
Konfliktide lahendamisel aitab kaasa, kui mõtelda läbi järgmised asjaolud: kes on konflikti osapooled ehk kelle vahel on konflikt? Mis on konflikti põhiküsimus ehk mida peab hakkama lahendama? Miks on konflikt tekkinud ehk mis on probleem? Kuidas seda lahendada ehk kuidas edasi käituda? Tabelis 2.7 on esitatud võimalikud konfliktitüübid ja lahendusvariandid.
Miks tekivad konfliktid? Arvatakse, et üheks põhjuseks võib olla võimuvõitlus. Kas sulle on mõnikord võim pähe hakanud? Mida Sa sellistes olukordades tundsid ja kuidas käitusid? Teine põhjus võib olla meie eelarvamused. Miks sa minusse nõnda suhtud? Arvata ja teada on kaks ise asja. Eelarvamuste ületamine ja muutmine tähendab sageli konflikti lahendamist. Kolmas põhus võib olla teatud tüüpi rollikäitumine. Konflikt paneb meid sageli rolli, mida me ei ihka, ja sunnib olema see, kes me tegelikult ei ole. Üsna levinud on rollikonflikt tööalase karjääri ja kodu vahel valimine. Neljas põhjus võib olla mulje, isikutaju. Oluline on see, kuidas me mõistame teise inimese käitumist. Kui keegi tahab meid muuta, tajume teda vaenlasena. Viies põhjus ja üsna sagedane on haavatud õiglustunne. Kogetud õiglusetus on sageli konfliktide põhjuseks. Ja viimane isiksuslikud probleemid, näiteks paranoilised jooned ehk pidev kahtlustamine, hüsteerilised jooned ehk liigne tähelepanu vajadus, samuti vältiv ja sõltuv käitumine.
Tabel 2.7. Konfliktitüübid ja käitumine nende puhul
| Konfliktitüüp | Mida teha? |
| Faktikonfliktid: faktide õigsus, usaldusväärsus, infopuudus, valeinfo, erinevad hinnangud info väärtuse kohta, info erinevad tõlgendused, hindamisprotseduurid | – Kokkulepped, milline info on oluline. – Kuidas infot koguda, milliste kriteeriumite järgi hinnata? – Vajaduse korral kaasa kolmas osapool (ekspert). |
| Väärtuskonfliktid: erinevate mõtete ja käitumise hindamise kriteeriumid, erinev elustiil, maailmavaade, ideoloogia, religioon | – Otsi uusi vaatepunkte ja hindamiskriteeriume. – Selgita välja tõeliselt olulised väärtused ja eesmärgid. – Väldi probleemi sõnastamist väärtuskeskselt. – Luba endal ja teistel nii nõustuda kui ka mitte nõustuda. – Otsi üldisemaid eesmärke, mida kõik võiksid jagada. |
| Huvide konfliktid: kes mida vajab, kes mida saab, tajutud või tegelikult võistlevad huvid, sisu või protseduur, psühholoogilised erihuvid | – Keskendu huvidele, mitte positsioonile. – Otsi väljaspool konfliktipooli asuvaid kriteeriume. – Leia võimalusi valikute ja ressursside laiendamiseks. – Otsi kompromisse eri huvide tasakaalustamiseks. |
| Protseduurilised ja strukturaalsed konfliktid: destruktiivne käitumine, kontrolli, omandamise, ressursijaotuse, jõu ja õiguse ebavõrdsuse, geograafilised, füüsilised ja keskkonnamõjud, mis takistavad koostööd, aja surve | – Sõnasta selgelt rollid, püüa rolle vahetada. – Muuda destruktiivset käitumist, muuda omandisuhet ja kontrolli ressursi üle, püüa selgelt sõnastada vastastikku vastuvõetav otsustusprotsess. – Muuda läbirääkimised positsioonikesksest huvidekeskseks. – Muuda või vähenda poolte argumente ja mõju. – Vähenda sundust, muuda füüsilist suhet ja keskkonda. |
| Suhtluskonfliktid: tunded, taju, erinevused, suhtlusoskuste puudus, korduv negatiivse mõjuga käitumine, sõnade ja tähenduste erinevus, iseloomude ja isiksusetüüpide sobimatus | – Sõnasta esmased suhtlusreeglid, loo ruum tunnete näitamiseks, selgita taju võimalikke erinevusi. – Reguleeri info hulka, hoidu suhtlemistõketest. – Keskendu aktiivsele kuulamisele, kontrolli teise poole arusaamist, peegelda protsessi – sõnasta seda, mis ja kuidas parasjagu toimub. – Tunnista erinevusi ja teise poole õigust olla tema ise, hoia mõlema poole väärikust. |
Üldiselt nähakse viit konfliktikäitumise võimalust: domineerimine (vaid minu vajadused on tähtsad), koostöötegemine (võit-võit skeem), kompromissi leidmine (osast vajadustest loobutakse, osa saavad rahuldatud), põgenemine (konflikti vältimine) ja alistumine (vaid teiste vajadused on tähtsad). See, milline käitumine valitakse, sõltub paljuski konfliktitüübist. Ei ole olemas üht kindlat head lahendust. Pigem on oluline leida vastused eespool olevatele küsimustele.
Kirjanduses võib kohata erinevaid konflikti ennetamise või vältimise meetodeid. Näiteks soovitatakse kasutada võimalikult vähe suhtlemisbarjääre ja võimalikult palju aktiivset kuulamist. Soovitatakse lugeda nn tormihoiatusi ja kasutada võimalikult palju enesekehtestavat adekvaatset käitumist. Eri autorid on ühel meelel, et probleemid ja konfliktid vajavad teadlikku juhtimist ning seejuures tuleb pidevalt tegeleda oma enesehinnangu säilitamisega.
Kokkuvõtteks saab siiski öelda, et konfliktid on vältimatud. Konflikt aitab kaasa arengule ja sisuliste probleemide lahendamisele ning aitab väärtuslikku eristada ja eesmärke seada. Konfliktid liidavad inimesi ja selgitavad tegevuse eesmärke, lahendavad poolte vastuolusid ja aitavad inimestel üksteist paremini mõista. Iga konflikt õpetab meile midagi.