2.7.2 Suhtlemine inimesega, kellel on raske psüühikahäire

Raske psüühikahäirega inimesena käsitletakse siinses alapeatükis inimest, kellel on kas psühhoosist või raskest depressioonist tingituna keeruline ümbritsevat tegelikkust õigesti tunnetada. Sageli oletatakse,  et psüühikahäirega inimesele öeldud vale sõna võib põhjustada seisundi ägenemist või isegi agressiivset käitumist, ning seetõttu ei juleta selle inimesega üldse kontakti alustada. Etteruttavalt võib öelda, et vale sõna ei ole siinkohal olemas.

Raske psüühikahäirega inimesele võib pikem suhtlus olla koormav ja isegi hirmutav, seetõttu alusta lühikeste vestlustega. Tema koostöövalmidus võib suhtluse alguses olla üsna väike. Vali suhtlemiseks vaikne ja turvaline keskkond ning eemalda võimaluse korral väliskeskkonnast tulenevad liigsed ärritajad (müra, sagimine).

Usalduse saavutamiseks käitu ise usaldusväärselt ning ära anna katteta lubadusi. Psüühikahäirest tulenevalt on sel inimesel vähe energiat, seega vajab ta ka igapäevases suhtluses sinu toetust, et saada tagasi kontrolli oma elu üle. Julgusta teda lihtsamate igapäevatoimingute tegemisel. Samuti julgusta teda jagama uskumusi, mõtteid ning ootusi sinu käitumisele. Anna talle mõista, et see, mida ta ütleb ja arvab, on sinu jaoks oluline. Kasuta teadlikult avatud ja suletud küsimusi. Kui on tegemist sügava sisulise vestlusega, kasuta avatud küsimusi, ent pea meeles, et tal võib olla algul raske neile vastata. Kui vestlus ei edene, esita suletud küsimusi. Jaga positiivset tagasisidet tema saavutuste kohta, sõltumata sellest, kui suured või väikesed need on. Teda võib ohustada sotsiaalne isolatsioon, seetõttu julgusta teda suhtlema talle oluliste inimestega.

Kui inimene on kahtlustav ja vaenulik, siis võib liigne sõbralikkus mõjuda ähvardavana. Ka puudutamist võib tõlgendada ähvardavana. Enne iga uut toimingut teavita teda sellest, mida on plaanis teha. Selle inimese isikliku ruumi vajadus võib olla tavapärasest suurem, seega võimalda talle seda.
Hoidu kahtlustavate mõtete tekitamisest ja olemasolevate kahtluste süvendamisest. Kui inimene avaldab parasjagu meelepetteid või luulumõtteid, siis hoidu neist rääkimast, vaid suuna tähelepanu teemadele, mis on olulised siin ja praegu. Pane tähele tema hääletooni ja kehakeelt; kui ta näitab üles ärevust, suuna ta rahulikumasse ja turvalisemasse keskkonda. Jälgi oma kehakeelt ja säilita avatud kehaasend. Kui ta avaldab vaenulikke mõtteid või tõstab häält, säilita ise rahulik hääletoon, avatud kehaasend, ole empaatiline ja mõistev. Kui näed inimese käitumises agressiivsuse ilminguid, kanna hoolt selle eest, et ülejäänud personal oleks piisavalt lähedal ning sa ei jää üksi.