2.7 Suhtlemine psüühilise erivajadusega inimesega

2.7.1 Suhtlemine inimesega, kellel on intellektipuue

Intellektipuudega täiskasvanute seas on väga erineva suhtlemisoskusega inimesi. Nende inimeste suhtlemisoskus sõltub lisaks intellektipuude astmele kaasneda võivatest puuetest, milleks on peamiselt meelepuuded ja liikumispuue. Selleks, et intellektipuudega inimestega edukalt suhelda, tuleb mõista nende suhtlemisoskuste taset ja viisi, kuidas intellektipuudega inimesed end teistele arusaadavaks teevad.

Kerge ja mõõduka intellektipuudega inimesel on enamasti olemas arvestatav sõnavara ja grammatika kasutamine. Mõned kerge intellektipuudega inimesed oskavad tuttavates olukordades väga edukalt suhelda. Raskusi võib esineda võõrsõnade ja abstraktsete olukordade mõistmisega ning end teiste olukorda asetamisega. Mõõduka intellektipuudega inimestel on sõnavara napim ning nad kasutavad alati lihtsaid ja lühikesi lauseid. Tihti teevad nad suulises kõnes hääliku- ja käänamisvigu. Mõnikord ei saa nad aru, miks teistel on nende kõnet raske mõista.

Suhtlemisel kerge ja mõõduka intellektipuudega inimesega anna aega õigete sõnade leidmiseks ja selgitamiseks. Kasuta lihtsaid lauseid, väldi pikki, mitmeosalisi ülesandeid. Intellektipuudega inimene võib tähelepanelikult lugeda suhtluspartneri kehakeelt, seetõttu toeta oma kehakeelega sõnumi sisu. Kasuta võimalikult vähe abstraktseid mõisteid. Arvesta, et intellektipuudega inimesel on neid raskem mõista kui sinul, talle võib tulla korduvalt selgitada mõne mõiste tähendust. Õpetades uut tegevust, palu üle korrata, kuidas tema asjast aru sai. Juhendamisel palu tal korrata, mida sina temalt ootad.

Püüa saavutada usaldus, see on oluline võimaliku ärakasutamise ja väärkohtlemise ennetamisel. Ole talle uudsetes ja tundmatutes olukordades toeks. Julgusta teda iseseisvalt valikuid tegema ja otsustama. Paku talle tegevusi, mis võimaldavad midagi uut avastada või õppida. Anna talle positiivse varjundiga objektiivset tagasisidet, kuid väldi tema pidevat põhjuseta kiitmist.

Raske ja sügava intellektipuudega inimeste keelekasutus on oluliselt vaesem. Mitmed neist saavad tuttavas keskkonnas ja olukorras hakkama ning seetõttu jääb kergesti mulje, et nad saavad kõigest aru. Keele mõistmine on suunatud olulistele võtmesõnadele, mitte kõigist sõnadest arusaamisele. Väga olulised on žestid ja hääletoon. Kui tuttavat sõna või väljendit kasutatakse tavapärasest erineva hääletooniga, ei pruugi inimene seda mõista. Raske intellektipuudega inimese kõne koosneb enamasti üksikutest sõnadest. Sügava intellektipuudega inimesed mõistavad lihtsamaid märguandeid nendega kaasnevate žestide abil, nende inimeste suhtlemise aluseks ei ole niivõrd sõnad, kui kogemuse meeldivus või ebameeldivus; tähtsad on meeleolud, helid ja puudutused. Ka raske intellektipuudega inimene õpib ära tundma, kas hooldaja väärtustab teda või mitte.

Suhtlemisel raske ja sügava intellektipuudega inimestega kasuta lihtsaid ja konkreetseid sõnu, mis seostuvad igapäevaeluga, sest ta ei mõista pikki selgitusi ja arutlusi. Arvesta, et kuigi inimene kinnitab end sinu juttu mõistvat, ei pruugi ta selle sügavamast sisust üldse aru saada. Seega on suur tõenäosus ülehinnata selle inimese kõne mõistmise oskust. Kõik palved ja korraldused peavad olema lihtsad ja ühemõttelised. Mõisted „mõnikord“, „varsti“, „pärastpoole“ jne tekitavad kergesti segadust. Räägi asjades „siin ja praegu“.

Jälgi hoolega oma kehakeelt, vajaduse korral toeta oma sõnalist väljendust alternatiivsete kommunikatsioonivormidega (žest, viibe, foto, ese). Kõik töötajad peaksid kasutama samu väljendeid ja abistamisvõtteid. Mitte kunagi ei tohi soovimatu teo eest karistada, sest ta ei õpi karistusest. Ära unusta positiivset tagasisidet ja õpi tundma rõõmu tema väikestest edusammudest.