3.1 Ergonoomilise abistamise põhimõtted

3.1.1 Ergonoomika põhimõtted

Ohutum on abistatavat liigutada väikeste etappidena ning kasutada inertsjõudu ja oma keharaskust. Vältige tõstmist, tõmbamist, järske liigutusi ning üksinda suurt pingutust nõudvaid tegevusi. Sirge seljaga ja keharaskust jalalt jalale kandes tegutsemist on aastakümneid õpetatud. Neid tehnikaid võib kasutada, kui inimene tunneb, et nii on lihtsam, kuid tõenduspõhisus vigastuste ennetamise kohta on vastuoluline.

Raskuste käsitlemisel selga vigastanud inimestel tavaliselt ei teki vigastus just sellel konkreetsel hetkel. Oma osa vigastuses on juba pikka aega mõjunud faktoritel nagu vanus, oskused, lihasjõud, vastupidavus, puhkus, taastumine, võimekus, enesekindlus, kogemus jne.

Head töötingimused vähendavad ülekoormusriski. Võimaluse korral reguleerige voodi sobivale kõrgusele, kasutage optimaalse kõvadusega madratsit ning tööd kergendavaid abivahendeid. Vigastuste ja kukkumiste ennetamiseks töötage sobivas riietuses ja jalanõudes, eemaldage töötamiskoha ümbrusest ja liikumisteelt ülearused ning kergesti ümberkukkuvad või jalgu jäävad esemed. Planeerige oma tegevust: mõelge alati enne läbi teostamise viis, tegevuste järjekord, tegevuseks optimaalne koht, liigutamise suund jms. Enne alustamist valmistage ette tööks vajalikud vahendid ja töökoht.

Suhelge abistatavaga aktiivselt ja kindlasti selgitage tegevusi.

Kaasake abistatav võimetekohaselt tegevusse, sh õpetage teda iseseisvalt tegutsema, innustage, julgustage ning kiitke edusammude eest.  Abistada tuleb nii palju kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik.

Ärge tekitage abistatavale ebamugavust, valu ega vigastusi. Rakendage turvalisi võtteid, mis ei tekita ebamugavust ja valu: haarake (sõrmed koos) ja hoidke kindlalt, ent ärge pigistage. Kehaosade liigutamisel arvestage liigeste liikuvust ja liikumisvõimalusi. Käsi ja jalgu tõstes hoidke kahest liigesest ning võimaluse korral vältige tundlikke kehapiirkondi, milleks on reite siseküljed ja intiimpiirkond. Tegevuse lõpus veenduge nii vaatlusel kui abistatavalt küsides, et ta on mugavas toestatud asendis.

Voodihaigetel, kes ei suuda end ise liigutada, on oluline regulaarne asendi vahetamine (iga 2 tunni järel).