3. Ergonoomika

Peatükis antakse ülevaade ergonoomika põhimõtetest abistatava teisaldamisel ja siirdumiste abistamisel ning õpetatakse sagedamini vajaminevaid ergonoomikavõtteid. Kajastatud ergonoomikavõtted on rakendatavad koduhoolduses ja kliinilises keskkonnas. Ergonoomikavõtete rakendamisel tuleb alati arvestada potentsiaalselt ohtlike mikroorganismide levikuga!

Füüsilise abi osutamine nõuab abistajalt kehalist pingutust, mis koormab tugi-liikumissüsteemi ja võib ohustada tervist. Füüsilise pingutusega kaasneb oht saada vigastusi või soodustada lihas- ja liigeshaiguste väljakujunemist. Füüsiliselt raskel tegevusel ei ole oluline kui tihti seda tehakse, vaid pigem kas ollakse valmis nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt. Hea füüsiline ja psühholoogiline valmisolek tagab väiksema ülekoormuse ja aitab vähendada vigastuste tekke riski.

Abistajast tulenevad terviseriski põhjused jagunevad kaheks:

– abistaja on liiga nõrk antud tegevusteks,

– abistajal puudub selleks väljaõpe.

Esimese põhjuse tekitatavate riskide ennetamiseks ja vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitustele on oluline füüsiline aktiivsus väljaspool tööaega. Tervist parandavad ka tagasihoidlikuma koormusega treeningud.

Teise põhjuse tekitatavate riskide ennetamiseks ongi kirjutatud käesolev Ergonoomika peatükk.

Abistatava liigutamisel tuleb mõelda nii enda kui ka abistatava ohutuse peale. Vajadusel konsulteerige füsioterapeudi, õe või arstiga abivahendite kasutamise osas.