4.3 Tegevuste meetodid

4.3.1 Aktiivsed tegevused

Mäng on teatud reegleid järgiv tegevus, mis võib matkida tegelikkust ning panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mängureeglid eristavad mängu tegelikkusest. Mänguks kitsamas tähenduses nimetatakse üht konkreetset mängulist tegevust kindlate tegevuste ja reeglitega. Mäng peab meeldima, pakkuma avastamisrõõmu, õpetama, arendama loovust ja eneseväljendust. Lapsele märkamatult toimub füüsiline areng (seotud liikumise ja kehaga), sotsiaalne areng (rollimängudes läbi elatu annab lapsele kindlustunde), emotsionaalne areng positiivsete emotsioonide kaudu, vaimne areng (mängus kasutatakse oma teadmisi), areneb kõne ja veel palju muudki. Mäng on elu õppimine naudingu abil. Laps mängib eelkõige seepärast, et on vahva ja tore. Motivatsioon tuleb mängust endast, mitte väljastpoolt. Juhendaja peab minema mänguga kaasa, mitte oma mängu peale suruma.

Liikumismäng on üks mängu alaliik, mille kaudu arendatakse kehalisi võimeid, aktiveeritakse lihasgruppide tegevust, harjutatakse liigutusvilumusi (kõnd, jooks, hüplemine, hüpped, roomamine, ronimine, kükitamine, viskamine, püüdmine jne). Lapsed õpivad tegutsema kooskõlastatult ning teisi arvestades. Laste liikumismängud on väga lihtsad, seal pole keerulisi reegleid ega ülesandeid. Paljud ülesanded on üles ehitatud matkimisele (loomade, lindude liikumine, loodusnähtused, inimeste tegevus).

Võimlemine on mõeldud eluaktiivsuse säilitamiseks. Lähenemine on indiviidikeskne: igaüks saab osa võtta vastavalt oma tervislikule seisundile, omas tempos ja raskuskoormusega, säilitades positiivse mõtlemise ja hea tuju. Tasakaaluhäiretega, liigeseprobleemidega, liitpuudega ja liikumisvaeguse all kannatavatele eakatele inimestele sobib turvaline toolivõimlemine. Toolivõimlemine parandab oluliselt verevarustust ja inimese võimekust. Istudes saab teha harjutusi nii üla- kui ka alakehale. Alakehale on mitmesugused jalatõsted ja jalaringid, aga ka jala- ja tuharalihaste staatilised pingutamised ja lõdvestused. Ülakehaga on istudes võimalik sooritada sirutusi, pöördeid ja painutusi, õlgade ja käte liigutusi. Tõhusust saab lisada kummilintide, hantlite, topispallide jt vahenditega.

Kepikõnd on optimaalne, kõigile sobilik liikumisvorm ega sõltu vanusest või soost. See on kerge, efektiivne, liigeseid säästev ja ainevahetust intensiivistav kõnd. Kepikõnnil jaotub pingutus ühtlaselt üle keha ja tegevuses on 90% lihaseid. Peamised põhjused, miks harrastada kepikõndi inimeste aktiveerimisel, on järgmised:

• kepikõnd on kergesti õpitav;
• suurendab kalorite kulutamist kogu päevaks;
• treenib aeroobset vastupidavust, parandab südame-veresoonkonna tööd ja organismi hapnikuga varustatust, alandab LDL-kolesteriini sisaldust veres;
• soodustab loovust ja aju tegevust;
• sellega saab tegeleda kõikjal.

Tantsuteraapia

Tantsu kui üht võimsat tervendusvahendit on inimkond tundnud iidsetest aegadest peale. Tänapäeval on tantsuteraapia läbi põimunud tantsust, liikumistest, psühholoogilistest teooriatest ja terapeutilisest praktikast. Tantsu saab kasutada isiksuse, emotsioonide, kogemuste ja ideede väljendusvahendina. Tantsu kaudu on võimalik saavutada suuremat teadlikkust iseendast, paremat enesehinnangut ja sisemist vabadust, tunnetada mõtte, tunnete ja tegutsemise seost, leida ja kinnistada uusi käitumismustreid, väljendada ülevoolavaid tundeid ja mõtteid ning nendega hakkama saada.

Tantsimine võimaldab parandada suhtlemisoskust, katsetada oma mõju teistele, tunnetada oma sisemaailma ja seost ning mõju välismaailmale. Tantsuteraapia sobib kõigile, kes kogevad emotsionaalseid probleeme ja stressi, on eluraskustes või konfliktiolukorras, soovivad end avastada ja paremini mõista. Eriti kasulik on see neile, kelle jaoks on ülevoolavate tunnete ja kogemuste väljendamine sõnades liiga keeruline, kes väldivad tundeid või kelle elus on pidev segadus seoses sõnakasutuse ja enda mõistetavaks tegemisega.

Aiandusteraapia

Tegevused looduses ning taimedega seotud tegevused mõjuvad positiivselt nii inimese vaimsele kui ka füüsilisele heaolule ning edukalt saab rakendada aiandusteraapiat. Uuringutest on selgunud, et looduses olemine ning aiandusega tegelemine võib leevendada ärevust, masendust ja  valu. Samuti on aiandust edukalt kasutatakse dementsusega inimestega tegelemisel.  

Oluline on et aia füüsiline keskkond vastab kliendi vajadustele ning sellega tuleb arvestada juba aia planeerimisel. Rajada tuleb kõrgendatud peenrad, et oleks mugav nende juures tegutseda, samuti planeerida peenra kõrgus ka ratastoolis oleva inimese vajadustega. Jalutusteed peavad olema läbitavad ka abivahendiga liikujale ning aiasoppidesse paigutatud mitmeid istumiskohti. Samuti peavad olema mõned istumiskohad kaetud katusega, mis kaitsevad nii vihma, tuule kui ka liigse päikese eest.

Aias toimetamisel tuleb inimest vastavalt tema võimetele nii palju kui võimalik rakendada (riisumine, kastmine, aiakastidesse külvamine, rohimine jne). Samuti soovitatakse arutleda taimede nimetuste ning näiteks lillede puhul võimalike värvivariatsioonide üle jne. Külvatud peenardele kirjutada siltidele juurde nimetused. Kaasatus võimestab inimest ning eesmärgistatud tegevused toovad kaasa rahulolu kogemuse.

Lisaks mõõdukale füüsilisele koormusele, võimaldab aias olemine ja liikumine ka sensoorset stimulatsiooni. Soovitatakse kuulatleda loodushelisid või kombineerida seda maheda muusikaga. Samuti toovad lõhnad esile mälestustega seotud emotsioone ning inimestel on tavaliselt ka soov nuusutada või puuduta lilli või taimi.

Mitmesugused ühistegevused

Ühistegevusteks on näiteks laua- ja liikumismängude mängimine, puslede kokkupanemine ja mälu treenimine mitmesugusel viisil, samuti raamatute ja ajalehtede-ajakirjade ettelugemine, erinevate toitude valmistamine, käeliste loovate tegevuste tegemine (voolimine, maalimine, värvimine, viltimine, rebimine, kleepimine, tikkimine, heegeldamine, kudumine, sidumine jt). Nendes eakate hooldekodudes, kus on ametis ka vaimulik, korraldatakse regulaarselt piiblitunde. Suvel saab korraldada ka piknikke. See ei nõua erilisi ettevalmistusi, kuid hooldeasutuse elanikele toob see elevust ja rõõmu. Aktiveerivateks võib pidada ka tähtpäevade tähistamist. See toob taas meeldivat elevust ning kui näha vaeva ja kutsuda ka esinejad, siis minetab see tavapärase rutiini mitmeks tunniks või isegi päevaks.