5.2 Pesemine

5.2.1 Abistamine pesemisel

Inimesele tuleb tagada hügieenitoiminguid kahel korral päevas. Hommikuti tagatakse hommikune hügieen ning õhtuti enne magama minemist õhtune hügieen. Vajaduspõhiselt tuleb tagada hügieen ka päeva jooksul (näiteks soolt mitte tunnetaval inimesel tuleb mähkmete vahetamise käigus teostada ka intiimpiirkonna hügieen). Teadvusel ja adekvaatse patsiendi puhul tuleb võimaldada tal endal teha valik kuidas ja millal ta soovib hügieenitoiminguid läbi viia. Toiminguid läbi viies tuleb teda toetada nii palju kui vajalik tulenevalt tema füüsilisest võimekusest kuid siiski tagada maksimaalne iseseisvus patsiendile toimingute teostamisel. 

Ettevalmistus

Selgita millisel määral abistatav abi vajab. Selgita talle protseduuri. Tee kätehügieen ja pane valmis vajalikud vahendid: pesukindad või väiksemad pesulapid,  vannilina või kaks käterätikut, pesuemulsioon ja šampoon, puhas öösärk või pidžaama, kamm või juuksehari, kindad ja kilepõll. Lisaks on vajalik spetsiaalne dušitool või tavaline plasttool.

Vanni ei ole soovitatav kasutada haavanditega patsiendi puhul, kuna pikem veega kokkupuude soodustab haavainfektsooni teket.

NB! Seep kuivatab nahka, selle asemel tuleks kasutada apteegis müüdavaid pesuemulsioone ja -geele, mis on mõeldud tundlikule nahale.

Pesemine:

• Aita abistatavat duširuumi minekul, vajaduse korral kasuta liikumiseks abivahendeid (ratastool, rulaator, käimisraam või lamava haige puhul ratastel pesemisraam).
• Taga abistatava maksimaalne privaatsus (sule vannitoa uks, tõmba ette kardin).
• Pane põll ette ja kindad kätte.
• Kui on võimalik kasutada vanni, kontrolli vee temperatuuri (40 °C) veetermomeetriga või kasuta vee soojuse hindamiseks oma küünarnukki.

NB! Inimese käed taluvad kõrget temperatuuri paremini võrreldes ülejäänud kehaga. Seetõttu vähendab küünarnukiga vee temperatuuri sobivuse hindamine liiga kuuma vee kasutamise riski. Turvalisem on siiski kasutada veetermomeetrit.

• Aita abistatavat lahtiriietumisel.
• Hinda abistatava naha seisundit, pöörates tähelepanu sagedamini surve alla jäävatele piirkondadele (kannad, nimme- ja tuharate piirkond). Jälgi põletiku tunnuseid (punetus, turse), kriimustuste ja hõõrdumisjälgede olemasolu, naha värvi muutusi, kuivust, higistamist.
• Aita abistatavat vanni või duši alla minekul. Duši kasutamise korral aita abistatav dušitoolile istuma ja reguleeri vesi sobiva temperatuurini. Vanni mineku korral tuleks võimalusel kasutada vanniistet ja käetugesid tagamaks maksimaalne iseseisvus toimingu sooritamisel/teostamisel.
• Aita abistatavat pesemisel ja julgusta teda võimalikult palju pesemisel osalema.

NB! Kui abistatav saab pesemisega iseseisvalt hakkama, siis veendu, et tal oleks võimalus vajaduse korral abi kutsuda (jää kuuldekaugusesse või selgita, kus asub abi kutsumise nupp).

• Aita abistatavat vannist või duši alt väljumisel.
• Kata abistatav võimalikult kiiresti vannilinaga, et vältida külmetumist.
• Aita abistatavat kuivatamisel, riietumisel, juuste kammimisel, suuhügieenis.
• Eemalda kindad ja põll.
• Aita abistatav tagasi voodisse või puhkeruumi, vajaduse korral kasuta selleks ratastooli.
• Veendu, et abistatav tunneb end mugavalt.
• Aseta vannilina (või käterätikud) ja teised vahendid oma kohale.
• Puhasta vann või dušš.
• Pese käed.