5.3 Suuhügieen

Suuhügieeni eesmärk on hoida suu ja hambad puhtad. Suuhügieeniga välditakse hamba- ja igemehaigusi ning suurendatakse patsiendi heaolu. Halb suuhügieen mõjutab patsiendi tervist, enesehinnangut ja elukvaliteeti. Kesise suuhügieeni on seostatud isegi kopsupõletiku tekke riskiga (bakterid satuvad suuõõnest kopsu). Teadvusetud haiged ei ole aga ise võimelised oma suuhügieeni eest hoolt kandma, mistõttu tuleb seda nende eest sooritada. Eriti ohustatud on kehvast suuhügieenist juhitaval hingamisel  patsiendid. Suuhügieen hõlmab igapäevast hammaste, igemete, suu limaskesta, keele, huulte ja proteeside olemasolul nende hooldamist. Hambaid on vajalik pesta vähemalt kaks korda päevas hambaharja ja -pastaga.

Ettevalmistus

Pane valmis vajalikud vahendid: kindad, pehme hambahari (väike švammipulk või vatipulk hammaste puudumisel), fluori sisaldav hambapasta, vajaduse ja võimaluse korral lisavahendina suuvesi ja hambaniit, klaas veega (vajaduse korral tilaga tass), väike kauss või neerukauss, spaatel, käterätik, paberrätikud, aspiratsiooniks vajalikud vahendid, pehmendav kreem või vaseliin huultele, imav aluslina või käterätik. Kui abistataval on hambaproteesid, siis palu need eemaldada või kui inimene ei ole võimeline neid ise eemaldama, siis eemalda ise ettevaatlikult.

Hinda kas ja millisel määral suudab patsient suuhügieenis kaasa aidata – lase võimalikult palju patsiendil endal protseduuris osaleda. Hammaste harjamine stimuleerib ka igemete verevarustust, mis omakorda väldib hammaste välja langemist.

NB! Suuvesi ei asenda mehaanilist hammaste puhastust. Erandjuhtudel, kui suu mehaaniline  puhastamine on raskendatud või potentsiaalselt patsiendile ohtlik, võib ajutiselt igapäevaseks kasutamiseks (korraga mitte rohkem kui 2–3 nädalat) kasutusele võtta tõhusalt hambakatu kasvu piiravat suuvett, näiteks kloorheksidiini lahust (maksimaalselt 0,2%). On tõestatud, et selle kasutamine vähendab hügieenist tingitud infektsioonide riski olulisel määral.