5. Hügieenitoimingud

Peatükis esitatakse ülevaade kätehügieenist, isikukaitsevahendite kasutamisest ja antakse praktilisi juhiseid kliendi/patsiendi hügieenitoimingute juures abistamiseks või nende läbiviimiseks (sh üldpesu, hammaste, suu, küünte hooldamine, juuste pesemine). Peatüki struktuuri järgides on võimalik hügieenitoiminguid iseseisvalt teostada ning tagada sealjuures nii enda kui ka kliendi/patsiendi turvalisus.

5.1 Kätehügieen ja kaitsevahendite kasutamine

Nakkuse korral puututakse kokku haigustekitajaga (mikroobid, viirused, seened, parasiidid jne). Sageli ei toimu  haigestumist, vaid mikroobid paljunevad inimese nahal või limaskestadel neid kahjustamata. Seda nimetatakse kolonisatsiooniks. Nakkushaigusega on tegemist siis, kui haigustekitaja on pääsenud organismi sisemusse, tekitab kahju organismile ning organism püüab selle vastu võidelda. Haigustekitajad tungivad meie organismi väljastpoolt, põhiliselt otsese kontakti kaudu. Terve nahk ja limaskest moodustavad tõkke, mida haigustekitajad üldjuhul ei läbi. Kui haigustekitaja pääseb naha või limaskesta alla või steriilsesse keskkonda, näiteks kusepõide, hakkab immuunsüsteem nakkuse vastu võitlema. Kui immuunsüsteem haigustekitajast jagu ei saa, tekib infektsioon.

Tihti on hooldust vajava inimese immuunsüsteem nõrk ja ta on nakkusele vastuvõtlik. Kui hospitaliseeritud patsient saab nakkuse haiglas olles või vahetult pärast haiglast koju minekut, nimetatakse seda hospitaalinfektsiooniks ehk haiglanakkuseks. Enim levinud haiglanakkused on haava-, kuseteede- ja hingamisteede nakkused. Hospitaliseeritud patsientidest on nakkusest enim ohustatud intensiivravi patsiendid,  pikaajalist antibakteriaalset ravi saavad patsiendid, pikaajaliselt haiglaravil viibivad patsiendid ja immuunpuudulikkusega patsiendid. Haiglanakkused levivad peamiselt kontaktnakkusena (käte kaudu) mistõttu on väga oluline aseptika (tegevused, millega püütakse nakkusi vältida) ja hügieenireeglite järgimine.

Aseptika ja hügieeniabinõudega püütakse infektsiooni ära hoida ja selle tõkestamine on kõigi kliendi/patsiendi ravi ja hooldusega seotud töötajate kohustus. Infektsioone saab vältida ja vähendada, kui hinnata reeglipäraselt ja kriitiliselt tööharjumusi, otsida vigu ning parandada neid. Hooldustöötaja peab vältima nakkuste levikut, teostades korrektset kätehügieen ja tagades aseptiliste töövõtete, sh isikukaitsevahendite kasutamine. Kätehügieen hõlmab nii käte pesemist kui desinfitseerimist (alkoholi baasil antiseptikumi kasutamist) vältimaks nakkuste levikut. Kätehügieeni reeglite järgimine kaitseb nii patsienti kui ka hooldustöötajat ennast. Nakkuste vältimiseks on oluline, et hooldustöötaja järgiks kätehügieeni põhimõtteid: käenahk peab olema terve, küüned lühikesed (küüne otsa pikkus ei tohi ületada 2−3 mm), puhtad ja hooldatud. Vältida tuleks kunstküünte (geel, akrüül, tekstiil jne) ja kaunistuste kandmist ning lakitud küünte puhul ei tohi küünelakk olla mõranenud. Vältida tuleks sõrmuste, kella, käekettide ja -võrude kandmist. Alati tuleb saastunud käsi pesta, kasutada antiseptikut ning vajadusel kaitsekindaid.