6.2 Abistamine söömisel

Põhjused, miks inimesed söömisel abi vajavad, võivad olla nõrkus, raskused mälumisel, valu ja raskus  neelamisel (neelamishäire), halb nägemine, võimetus hoida käes söögiriistu jne. Hooldaja ülesanne on abistatav söömiseks ette valmistada ja pakkuda vajalikku abi adekvaatse toiduhulga söömiseks patsiendile/ kliendile mugava kiirusega. Kindlasti tuleks arvestada inimese toidueelistusi (need peavad olema kooskõlas määratud dieediga), eelistusi söömise koha (voodis või toolil) osas ja võimaluse korral ka talle sobivat aega (seda on raske järgida hooldus- ja raviasutustes). Oluline on julgustada abistatavat iseseisvalt sööma, selleks võib kasutada ka spetsiaalseid vahendeid (joonis 6.1) ja sobivaid asendeid.

Söömiseks ettevalmistamisel abistatava suutlikkuse hindamine

Patsiendi suutlikkust neelamisele peaks hindama logopeed või spetsiaalse väljaõppe saanud spetsilist.

• Hinda käte liikuvust (söögiriistade ja tassi hoidmist käte vahel ning nende viimist suu juurde), teadvuse taset ja nägemist. Selle abil on võimalik välja selgitada sobiv söömisasend ja abivajaduse ulatus.
• Aseta spaatel abistatava keelepärale, et hinnata okserefleksi. Kui okserefleksi ei teki, siis on aspiratsioonioht. Aseta sõrmed kõrile ja palu abistataval neelata sülge. NB! Kõri liikumine viitab neelamisele. Kui kahtled neelamisrefleksis, siis enne söötmist tuleb konsulteerida õe või arstiga.  
• Hinda ka abistatava energiataset, sest inimene sööb paremini, kui ta on puhanud. Hinda, kas enne sööki on vajalik tualeti külastamine, käte pesemine, suuhügieen. See väldib söömise segamist ja parandab isu.

Vajalikud vahendid

Spaatel, toidukandik koos vajalike nõude ja toiduga, voodilaud, vajaduse korral spetsiaalsed söögiriistad (sõltuvalt abistatava peenmotoorilistest oskustest), niiske pesulapp, käterätik, salvrätik, suuhügieeni vahendid, iseendale tool istumiseks.

Söötmine

• Pese ja kuivata käed, pane ette põll.
• Komplekteeri toidukandik ja vii see voodi või laua juurde. Kui abistatav ei näe toitu, siis kirjelda seda.
• Valmista abistatav ette söömiseks: voodis söömise korral (kui patsient ei ole võimeline siirduma ratastooli, et süüa laua taga) aita ta poolistuvasse asendisse (joonis 6.2).
• Kui abistatav ei suuda istuda, siis pööra ta külili ja tõsta peatsit minimaalselt 30 kraadi (joonis 6.3).
• Pane abistatava suhu proteesid, ette prillid jne.
• Aseta abistatava lõua alla ja rinnale salvrätik või käterätik.
• Lõika toit tükkideks (kui on vajalik).
• Istu, et ei tekiks tunnet kiirustamisest. Kohanda söötmise kiirus ning toidu ja joogi pakkumise järjekorda vastavalt  abistatava vajadustele ja soovidele. Anna aega mäluda ja neelata enne, kui pakud uut suutäit.
• Ära esita küsimusi söömise ajal.
• Vajaduse korral pühi suud ja lõuga.
• Ole ettevaatlik vedelike, eelkõige kuuma joogi manustamisega.
• Julgusta abistatavat sööma ja jooma, kuid ära sunni teda, kui ta on juba andnud märku, et on söönud piisavalt. Sagedamini söödavad väikesed kogused annavad parema tulemuse.
• Söömise lõpetamisel aita abistatavat hügieeni osas (suu, hambad, käed).
• Korista järelejäänud toit ja nõud. Pühi laud. Aseta abistatava lähedusse veeklaas ja muu vajalik.
• Võta ära põll ja pese käed.

NB! Kui inimene on võimeline ise sööma, siis jälgi, et toit ja jook oleks kergesti kättesaadavad.

Kui abistatav ei näe hästi, siis võib kasutada nn kellaosuti instruktsioone, et aidata tal leida taldrikul toitu. Näiteks liha asub kella 12 juures, kartulid on kella 5 juures.

Pööra tähelepanu kultuuri ja usuga seotud söömistavadele.