6. Toitumine

Selles peatükis antakse ülevaate toitumuse hindamisest, kliendi/patsiendi toitmisest või abistamisest söömisel.

6.1 Toitumise hindamine

Toitumine on üks tervise põhikomponente. Hea toitumus on oluline nii tervise ja heaolu seisukohast, kui ka taastumisel traumast, operatsioonist või haigusest. Alatoitlus on haigete hulgas tavaline nii haigla- kui ka koduses keskkonnas. Samuti on ühiskonnas suurenemas ülekaaluliste hulk, mis aga omakorda tõstab krooniliste haiguste tekkeriski. Toitainetel on kehas kolm funktsiooni – energia tagamine keha funktsioneerimiseks ja liikumiseks, keha kudedele ehitusmaterjali tagamine ning keha füsioloogiliste protsesside tagamine. Tasakaalustatud toitumise aluseks on oluline jälgida toitainete tasakaalu toidus: vesi, süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid ja mineraalained.

Kehamassiindeks (KMI) on vahend, mis võimaldab hinnata, kas inimene on normkaalus, ala- või ülekaaluline. KMI määramine: KMI = kaal (kg) : pikkus (m)². Samas ei võimalda KMI hinnata toitumisriski, mistõttu tuleb seda kasutada koos teiste mõõdikutega (tabel 6.1)

Tabel 6.1. Kehamassiindeksi normid täiskasvanutel

Hinnang	Kehamassiindeks kg/m²
Alakaal	< 19
Normaalkaal	19–24,9
Ülekaal	25–29,9
Rasvumine	> 30

NB! Laste kehakaalu võib hinnata samuti KMI abil, kuid lastel on teised ala-, normaal või ülekaalu piirmäärad. Üle viieaastastel lastel on välja töötatud graafikud KMI hindamiseks.

Alatoitumus ohustab rohkem just eakaid inimesi, kusjuures risk kasvab koos vanusega ja haigustega. Eakad inimesed võivad süüa kas ühekülgselt või liiga vähe näiteks halva toiduvaliku või rahapuuduse tõttu; suu ja hammaste halva olukorra tõttu või siis tingitult üksindusest, haigustest või suhtlusvaegusest.

NB! Erisused eakatel: normaalseks peetakse KMI=20–27. Lisaks on vajalik jälgida vöökoha ümbermõõtu. Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks on oluline, et vööümbermõõt ei ületaks meestel 102 cm ja naistel 88 cm.

Ühe võimalusena kasutada toitumislike riskide hindamiseks testi (tabel 6.2.), milles kümnele küsimusele vastamisega on võimalik koguda teatud arv punkte. Igale jah-vastusele vastab tabelis number, millele tuleb ring ümber tõmmata ja tulemused liita. Tabel ei aita diagnoosi püstitada, vaid näitab riski olemasolu.

Tabel 6.2. Toitumuslike riskide hindamise test

Küsimus	Punktid
Mul on haigus või seisund, mis sunnib mind muutma selle toidu koostist või hulka, mida ma söön.	2
Ma söön vähem kui kaks toidukorda päevas.	3
Ma söön vähe puuvilju, aedvilju ja piimatooteid.	2
Ma joon peaaegu iga päev kolm korda või isegi rohkem õlut, likööri või veini.	2
Mul on probleeme hammastega/suuga ja see raskendab söömist.	2
Mul ei ole alati piisavalt raha, et osta toitu, mida ma vajan.	4
Ma söön enamasti üksi.	1
Ma võtan iga päev kolme või rohkem ravimit.	1
Ma olen endale ootamatult viimasel kuul kaotanud kaalust/juurde võtnud üle 4 kg.	2
Ma ei ole alati füüsiliselt võimeline minema poodi toidu järele ega saa toitu ise valmistada ja/või iseseisvalt süüa.	2

Tulemus 0−2 punkti näitab, et toitumuslikku riski pole, olukord on normaalne ja testi on vajalik korrata alles 6 kuu pärast. Tulemus 3−5 punkti näitab, et toitumuslik risk on mõõdukas. Tulemus 6 või rohkem punkti viitab suurele toitumuslikule riskile.

Teise võimalusena on võimalik hinnata toitumisriskide olemasolu läbi KMI alljärgneva NRS-2002 (Reber jt 2019) testi alusel (tabel 6.3.). See test on mõeldud haiglaravi vajavatele patsientidele. Kui esimese nelja küsimuse hulgas on mõni jaatav vastus, siis tuleks testi edasi täita (tabel 6.4.). Kui ei ole, siis tuleks abivajajat hinnata ka edaspidi iganädalaselt jälgimaks muutuseid patsiendi seisundis ning avastamaks võimalikult varakult toitumisriske.

Tabel 6.3. Testimisele eelnevad küsimused.

Enne testi läbiviimist küsitavad küsimused
Kas abivajaja kehamassi indeks < 20.5 kg/m²	Jah
Kas patsient on viimase kolme kuu jooksul kaalu kaotanud?	Jah
Kas patsient tarbis eelneva nädala jooksul tavapärasest vähem toitu?	Jah
Kas patsient on raskelt haige (vajab intensiivravi)?	Jah

Tabel 6.4. Toitumisriski hindamine haiglaravi vajavatel patsientidel

Kaalukaotus või alakaal (A)	Punktid	Haiguse raskusaste (suurenenud toitainet vajadus) (B)	Punktid
Puudub	0	Puudub	0
Kerge Kaalukaotus vähem kui 5% viimase 3 kuu jooksul VÕI Patsient on tarbinud 50-75% oma tavapärasest toidukogusest viimase nädala jooksul	1	Kerge – Patsient on liikuv. – Suurenenud valguvajaduse saab suukaudse toitumisega tagada. Näiteks reieluukaela murd, kroonilised haigused tüsistustega, maksatsirroos, diabeet, vähkkasvajad, kroonilise hemodialüüsi vajadus	1
Keskmine Kaalukaotus üle 5% viimase 2 kuu jooksul. VÕI Kehamassiindeks 18.5-20.5kg/m2 JA kehv üldseisund. VÕI Patsient on tarbinud 25-50% oma tavapärasest toidukogusest viimase nädala jooksul.	2	Keskmine – Patsient on haigusest tulenevalt ajutiselt voodihaige. – Tugevalt suurenenud valguvajaduse saab katta suukaudse toitmisega. Näiteks infakrt, hematoloogiline vähkkasvaja, raskekujuline kopsupõletik, suur kõhuõõne operatsioon.	2
Raske Kaalukaotust enam kui 5% viimase kuu jooksul VÕI Kehamassiindeks väiksem kui 18.5kg/m2 JA kehv üldseisund. VÕI Patsient on tarbinud 0-25% oma tavapärasest toidukogusest viimase nädala jooksul.	3	Raske – Patsient vajab haiguse tõttu intensiivravi. – Väga tugev täiendav valguvajadus, mida saab katta vaid veenikaudse või nasogastraalsondi kaudu toitmisega. Näiteks: luuüdisiirdamisejärgsed patsiendid, peatraumad, multitraumad.	3
Kokku (A)		Kokku (B)
Vanus
<70 eluaasta: 0 punkti ≥70 eluaasta: 1 punkt
KOKKU = (A) + (B) + vanus
≥3 punkti: patsiendil esineb toitumisalane risk <3 punkti: riski tuleks hinnata iganädalaselt edaspidi

NRS-2002 toob vanuse enam kui 70 eluaastat välja kui täiendava toitumisriski tulenevalt ealistest muutustest nii mõistmises kui ka käelistes tegevustes. Hooldusasutuses soovitatakse kasutada põhjalikumat MNA-testi (Mini Nutritional Assessment), mis on välja töötatud geriaatrilises praktikas kasutamiseks, sest vaegtoitumust on kodus elavatel eakatel vähem (5–8%) võrreldes hooldus- või raviasutustes viibivate (30–60%) eakatega. Toitumisest tulenevaid riske soovitatakse hinnata järgmiselt (tabel 6.5.).

Tabel 6.5. Toitumisriskide hindamise sagedus eelneva hindamise põhjal

Kokku	0
Eelnev toitumisrisk	Madal
Protseduur	Rutiinne kontroll
Tegevused	– Haiglaravil iga nädal. – Hooldekodus iga kuu. – Ambulatoorsel patsiendil iga aasta kui ta kuulub riskirühma (nt on mõne kroonilise haigusega või vanus on kõrgem kui 75 eluaastat). – Haiglaravil, hooldekodus ja ambulatoorsetel patsientidel: toitumise jälgimine toitumispäevikuna vähemalt 3 päeva.

Kokku	1
Eelnev toitumisrisk	Keskmine
Protseduur	Jälgimine
Tegevused	Aruselge patsient: nõustamine ja uus testimine (haiglakeskkonnas iga nädal, hooldekodus iga kuu ning ambulatoorselt iga 2-3 kuu tagant). Segadusseisundis patsient: vajab otsest sekkumist vastavalt ravijuhistele. Peab olema paigas eesmärk ning suurendama tarbitava toidu kogust ning hindama toitumist regulaarselt.

Kokku	≥2
Eelnev toitumisrisk	Kõrge
Protseduur	Vajab ravi
Tegevused	Haiglaravil, hooldekodus ja ambulatoorsetel patsientidel: Vajab dieediõe või toitumisspetsialisti sekkumist vastavalt ravijuhistele. Tuleb suurendada päevast kaloraaži ning jälgida paika pandud toitumisplaani.

Eelmine peatükk

Järgmine lehekülg