8.3 Lamatiste ennetamine

Head teadmised lamatiste olemusest, põhjustest, riskiteguritest ja vältimise viisidest annavad võimaluse pöörata põhilise tähelepanu lamatiste ennetamisele. Arvatakse, et korrektse ennetustegevusega on võimalik vältida ligi 90% lamatiste teket ning keskne roll selles on just hooldajate teadmistel, oskustel, kogemustel ja otsustel.

Üldine lamatiste ennetamise strateegia koosneb lamatise tekkeriski hindamisest esmasel patsiendi hindamisel, surve ja hõõrdumise vähendamisest, heast hügieenist ning toitumisest.

Hindamine. Lamatiste ennetamine algab individuaalse lamatiste tekkeriski hindamisega milleks kasutatakse Bradeni riskihindamise skaalat (tabel 8.1.). Süstemaatiline patsiendi hindamine annab patsiendi seisundi muutustest objektiivselt informatsiooni. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline rakendada hindamisel korduvalt samu instrumente ning tulemused ka igakordselt dokumenteerida. Bradeni riskihindamise skaalat tuleb alati kasutada koos protokolliga, kus on välja toodud juhised patsiendiga seotud tegevusteks vastavalt hindamisel saadud tulemusele (tabel 8.2.).

Surve ja hõõrdumise vähendamine. Lamaja kehaasendit tuleb muuta iga 2 tunni järel (vajaduse  korral sagedamini) ning alternatiivsete vahelduva survejaotisega madratsi kasutamise korral iga 4 tunni tagant. Ratastoolis istuja asendit tuleb muuta 30 minuti kuni ühe tunni järel. Kui inimene suudab, siis peaks ta ratastoolis ise enda asendit muutma 15−20 minuti järel. Inimestel, kes ei suuda ise kehaasendit muuta, ei tohi voodipeatsit tõsta kõrgemale kui 30 kraadi. Kõrgema peaaluse korral libiseb lamaja voodis alla suunas kahjustades libisedes nahka ja nahaaluskude. Piirkonnad, kus nahaalust rasvkudet on vähe ning nahk asub otse luupindade vastas (põlved, pahkluud, kannad jt), ei tohiks puutuda üksteise vastu ja lamatiste ennetuseks tuleks kasutada spetsiaalseid patju.

Survest ja hõõrdumisest tulenevate nahavigastuste ennetamiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid abivahendeid: spetsiaalseid vaht-, õhk- ja geelmadratseid ning -patju; erineva suurusega lambavilla-imitatsioonlinu, meditsiinilist lambanahka, kanna- ja küünarnukikaitseid ning spetsiaalseid toestuspatju. Abistatava nihutamiseks ja positsioneerimiseks voodis võib kasutada linu ja patju.

Hügieen. Voodipesu ja patsiendi pidžaama, pesu või öösärk peavad olema puhtad, kuivad ja ilma kortsudeta. Mähkmeid tuleb vahetada sageli ning märg voodipesu esimesel võimalusel. Pesemisel tuleb järgida peatükis „Abistamine pesemisel“ esitatud juhiseid. Kuiva naha hoolduseks võib kasutada apteegis müüdavaid baaskreeme.

NB! Naha hooldamisel ei tohi kasutada liiga kuuma vett, tavalist seepi ega alkoholi sisaldavaid vahendeid, kuna need kahjustavad nahka.

Söömine ja joomine. Olulisel kohal lamatiste ennetamisel on tagada patsiendile piisav ööpäevane vedelikukogus (1,5-2 liitrit päevas); valgu, süsivesikute ja rasvade tasakaal piisava energeetilise väärtusega toidus. Lisaks tasakaalustatud vitamiinide ja mineraalainete sisaldus toidus.

Joonis 8.1. Bradeni skaala lamatiste tekkeriski hindamiseks (Lamatiste käsitluse ravijuhend 2016).

Tabel 8.2. Protokollid Bradeni skaala riskitaseme järgi (Lamatiste ravijuhend 2016).

Madal risk (15-16 punkti)

– Sage pööramine – Maksimaalne remobilisatsioon – Kandade kaitse – Tegele niiskuse, toitumise ja hõõrdumisega – Survet vähendav toetuspind, kui tegu on voodi või ratastooli patsiendiga Tõsiste riskitegurite olemasolul (kõrge iga, palavik, halb toitumus, diastoolne vererõhk alla 60mmHg, hemodünaamiline ebastabiilsus) liigub järgmisele riskitasemele.

Mõõdukas risk (13-14 punkti)

– Pööramisgraafik – Kasuta adendipatja 30-kraadise küliliasendi saavutamiseks – Survet vähendav toetuspind – Maksimaalne remobilisatsioon – Kandade kaitse – Tegele niiskuse, toitumise ja hõõrdumisega. Tõsiste riskitegurite olemasolul liigub järgmisele riskitasemele

Kõrge risk (10-12 punkti)

– Tõsta pööramise sagedust. Lisa väiksemad asendi muutmised. – Survet vähendav toetuspind – Kasuta asendpatja 30-kraadise küliliasendi saavutamiseks – Kandade kaitse – Tegele niiskuse, toitumise ja hõõrdumisega

Väga kõrge risk (9 ja vähem punkti)

Kõik eelnev ja lisaks: – Kasuta survet leevendavat pinda juhul kui: patsiendil on valuvaigistitele allumatu valu VÕI – Valu tugevneb keeramisel VÕI – Esinevad täiendavad riskitegurid NB! Lamatiste vältimise madrats ei asenda pööramist!

Tegele niiskusega:

• kasuta niiskustakistit; 
• kasuta absorbeerivaid patju või mähkmeid, mis imavad ja hoiavad niiskust;
• võimalusel tegele põhjusega; 
• paku siibrit/uriinipudelit ja klaasi vett kooskõlas pööramisgraafikuga.

Tegele toitumisega:

• suurenda valkude tarbimist;
• suurenda kalorite tarbimist valkude säästmiseks;
• lisa multivitamiinid (vajalikud eelkõige vitamiinid A, C ja E); 
• tegutse kiiresti puudulikkuse leevendamiseks, vajadusel konsulteeri toitumisspetsialistiga.

Tegele hõõrdumisega:

• tõsta voodipeatsit mitte rohkem kui 30 kraadi;
• näidustuste olemasolul kasuta ohjasid;
• kasuta tõstelina patsiendi liigutamiseks; 
• kaitse küünarnukke ja kandasid hõõrdumise eest.

Teised üldised hoolduspõhimõtted:

• mitte masseerida punetavat nahka luueendite piirkonnas, mitte kasutada sõõriku tüüpi vahendeid;
• jälgi vedeliku tasakaalu organismis.