8. Lamatised

Selles peatükis antakse ülevaade lamatiste olemusest, riskiteguritest ja nende ennetamisest.

Lamatise puhul on tegemist piirdunud kroonilise haavaga nahas ja nahaaluses koes. Sageli nimetatakse lamatist ka survehaavandiks. Lamatised tekivad pikaajalise lokaalse surve, nihkejõu või hõõrdumise (või faktorite omavahelise kombinatsiooni) tagajärjel. Sageli tekib lamatis just pikaajalisest survest nahale luulise kehaosa (küünarnukk, kand jne) piirkonnas. Mõnikord piisab lamatise tekkimiseks vaid mõnest tunnist, misjärel tekib nahale punetus või väiksem vesivill. Seetõttu ongi vajalik iga 2-3 tunni tagant patsientide pööramine. Lamatiste ohtu tõstavad mitmed tegurid: hõõrdumine, surve ja nihkumine, liikumatus, kesine toitumine, rooja- ja kusepidamatus, vaimse tervise seisundi halvenemine, tundlikkuse vähenemine, liigne kehasoojus (toodab niiskust), kõrge vanus ja krooniliste haiguste esinemine (nt diabeet).

Pikaajalise surve alla jääva naha ja nahaaluskoe verevarustus häirub, tekib hapniku- ja toitainetepuudus ning kogunevad ainevahetuse jääkproduktid. Surve püsimisel rakud hukkuvad, koed surevad ja tekib lamatishaavand. Nahaalune kude talub puudulikku verevarustust halvemini, mistõttu võivad silmaga nähtavad muutused nahal olla tagasihoidlikumad võrreldes nahaaluse koega. Selleks et hinnata lamatiste tekkeriski, peab arvesse võtma mitmeid tegureid. Neid liigitatakse välimisteks ja sisemisteks teguriteks.

Välised riskitegurid

• Surve – tähtsaim tegur, tekib kui keha pehme kude on kokku surutud luulise osa ja kõva pinna (voodi) vahele. Lamatise tekkeks piisav aeg ei ole täpselt teda, oluline osa on inimese individuaalsetel iseärasustel, tema seisundil ning sellega kaasnevatel mõjudel. Kriitiliseks peetakse siiski 90 minutit ja kauem kestnud lokaalset survet.
• Nihkumine – tekib, kui pehmed koed ja luustik liigub, kuid nahk ei liigu. Näiteks voodis alla libisemine.
• Hõõrdumine – tekib, kui kaks pinda hõõrduvad ja naha pealmine kiht hõõrutakse maha. Näiteks kui inimene pööratakse voodi äärele istuma ning jalad ja ristluupiirkond libiseb mööda voodilina.

Sisemised tegurid

• Füüsilised tegurid – üldine tervis, tundlikkushäired, toitumus (valkude, vitamiin B ja C, tsingi ja raua puudus toidus soodustab lamatiste teket), naha liigne kuivus või niiskus, liikumisaktiivsus, varasemad koekahjustused ja rahutus.
• Meditsiinilised/kirurgilised tegurid – südame- ja veresoonkonna seisund, teadvuse tase, valu, pidamatus, ravimid, kirurgilised sekkumised, äge, krooniline või terminaalne haigus, spetsiifiline soodustav haigus, nakkused ja allergiad.
• Psühholoogilised tegurid – vaimne ja emotsionaalne seisund, mis võivad mõjutada und või motiveeritust.
• Elustiili tegurid – suitsetamine, kehakaal (alakaalulisus, ülekaalulisus), keha ehitus.
• Mittemuudetavad tegurid – näiteks vanus, sest just eakamaid inimesi mõjutavad rohkem toitumus, naha elastsus, kroonilised haigused jne.
• Lamatised tekivad sagedamini neis piirkondades, kus on õhuke nahaalune rasvkude ja mis on eri asendites (selili, külili, kõhuli, istudes) rohkem surve all (joonis 8.1).

NB! Lastel on riskipiirkonnad täiskasvanutest mõnevõrra erinevad keha proportsioonide tõttu.