9.1 Kehatemperatuuri mõõtmine

Kehatemperatuur on tasakaal keha soojuse tootmise ja soojuse eraldumise vahel. Stabiilne kehatemperatuur on vajalik rakkude, kudede ja terve organismi tööks. Inimese normaalne kehatemperatuur nahapinnalt mõõdetult on 36–37 °C. Kehatemperatuuri on võimalik mõõta eri kohtadest (nahapinnalt, kaenla alt, suust, kõrvast, pärasoolest) ja sellest tulenevalt on ka eri kohtades mõõdetud normi piirid erinevad (tabel 9.1). Samuti mõjutab inimese kehatemperatuuri vanus. Näiteks on imikutel kehatemperatuur kõrgem ja eakatel madalam võrreldes noorte ja keskeas olevate inimestega. Inimese kehatemperatuuri näit võib varieeruda ööpäeva jooksul, olles hommikuti madalam ning kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel. Lisaks võib kehatemperatuuri tõsta füüsiline aktiivsus, söömine, liiga soojalt riietamine, soojas viibimine jne.

Kehatemperatuuri mõõtmiseks on kasutusel erinevad termomeetrid: klaas-, elektroonilised digitaalse ekraaniga-, infrapuna- ja kõrvatermomeetrid. Kõige rohkem kasutatakse klaas- ja elektroonilisi termomeetreid. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud termomeetritel on see tavaliselt 35−42 °C. Termomeetrit valides on oluline arvestada inimese vanuse ja termomeetri kasutamise lihtsuse või mugavusega. Lisaks eristatakse termomeetreid ka kehatemperatuuri mõõtmiskoha järgi (näiteks kõrvatermomeeter).

Tabel 9.1. Kehatemperatuuri normipiirid

Kehatemperatuuri mõõtmiskoht	0–1 aastat	2–10 aastat	11–65 aastat	>65 aastat
Kaenlaalune	36,5–37,5 °C	36,2–37,2 °C	36,0–37,0 °C	35,5–36,5 °C
Suu	–	36,7–37,7 °C	36,5–37,5 °C	36,0–37,0 °C
Kõrv	36,7–37,7 °C	36,7–37,7 °C	36,5–37,5 °C	36,0–37,0 °C
Pärasool	37,0–38,0 °C	37,0–38,0 °C	37,0–38,0 °C	36,5–37,5 °C
Nahapind	36,5–37,5 °C	36,2–37,2 °C	36,0–37,0 °C	35,5–36,5 °C

Klaastermomeeter

Meditsiiniline klaastermomeeter on maksimumtermomeeter, millel on vedelikureservuaar (näiteks elavhõbe), selle lähedal peenike kael, millest vedelik keha soojuse mõjul paisudes gradueeritud kapillaari surutakse (joonis 9.1). Kokkutõmbumisel rebitakse vedelikusammas kaelas katki. Kapillaari surutud vedelik enam reservuaari tagasi ei tõmbu. Selle tagasisaamiseks tuleb termomeetrit raputada

Digitaalne termomeeter

Digitaalsel termomeetril on ümaraotsaline temperatuuriandur, mis on ühendatud termomeetri juhtplaadiga. Mõõdetud temperatuur kuvatakse termomeetri ekraanile, maksimumtemperatuuri saavutamisest annab termomeeter helisignaaliga märku 3−30 sekundi jooksul. Digitaalsetel termomeetritel võib olla ka mälufunktsioon, mis näitab viimati mõõdetud kehatemperatuuri (joonis 9.2).