Search
9.2 Pulsi ehk südame löögisageduse mõõtmine
Südame löögisagedus ehk pulsisagedus ehk lihtsalt pulss on minuti jooksul tehtud südamelöökide arv. Pulssi mõõdetakse peamiselt kätelt, kaelalt ja jalgadelt ehk kohtadest, kus arterid on lähedal naha all ja hästi palpeeritavad. Kõige levinumad pulsi palpeerimise kohad on randme- (c), õlavarre- (b), une- (a) ja reiearter (d) (joonis 9.8).
Normaalseks täiskasvanu puhkeoleku pulsisageduseks loetakse 60–90 lööki/min, kuid treenitud sportlastel võib normaalne pulsisagedus olla madalam, näiteks 40 lööki/min. Lastel on pulsisagedus kõrgem kui täiskasvanutel (tabel 9.2). Samuti on naistel pulss keskmiselt 8–12 löögi võrra kõrgem kui meestel. Lamades on pulss madalam kui istudes ja istudes madalam kui seistes ning hommikuti on pulss madalam kui õhtul. Lisaks mõjutavad pulsisagedust füüsiline aktiivsus, kehatemperatuur, stress jne.
Tabel 9.2. Pulsisageduse normipiirid
| Vanus | Normaalne pulsisagedus (x/min) |
| 0−3 kuud | 100−160 |
| 3−6 kuud | 90–120 |
| 6−12 kuud | 80–120 |
| 1−3 aastat | 70–110 |
| 3−6 aastat | 65–110 |
| 6−12 aastat | 65–100 |
| > 12 aastat ja täiskasvanud | 60–90 |
Pulsisageduse mõõtmine
- Pese käed.
- Räägi, miks ja kuidas sa pulssi mõõdad.
- Inimene istub või lamab.
- Hinda tegureid, mis mõjutavad pulsi kiirust, vajaduse korral lase inimesel paar minutit enne pulsi mõõtmist rahulikult istuda või lamada.
- Palpeeri pulssi kahe või kolme sõrmeotsaga (mitte pöidlaga) 60 sekundi jooksul ja loenda pulsilööke, mida tunned (joonis 9.9). Kui loendad pulssi 30 sekundit, korruta saadud arv kahega, ja kui 20 sekundit, korruta saadud arv kolmega.
- Informeeri inimest mõõtmistulemusest ja vajaduse korral dokumenteeri tulemus.
