9.3 Vererõhu mõõtmine

Arterites voolav veri avaldab survet veresoone seinale, seda nimetatakse vererõhuks. Vererõhku väljendatakse kahe arvuga: ülemine ehk süstoolne rõhk ja alumine ehk diastoolne rõhk. Süstoolne vererõhk on rõhk, mis tekib südame vatsakeste kokkutõmbe ajal, kui südamest liigub veri vereringesse. Diastoolne vererõhk on rõhk, mis tekib südame pausi ehk lõõgastumise ajal.

Vererõhku registreeritakse arvuna, näiteks 120/80 mmHg (120 näitab süstoolset ja 80 diastoolset rõhku ning ühikuks on millimeetrit elavhõbedasammast). Vererõhk on kõige madalam vastsündinutel ja see tõuseb vanusega, saavutades täiskasvanutele sarnase taseme noorukieas (tabel 9.3). Vananedes arterite resistentsus väheneb ja vererõhul on kalduvus tõusta, samas on oluline jälgida, et vererõhk ei tõuseks normist kõrgemale. Vererõhk muutub ööpäeva jooksul vastavalt organismi vajadusele. Kõige madalam on vererõhk öösel magamise ajal ja kõige kõrgem näiteks tugeva füüsilise koormuse ajal. Vererõhku tõstavad ka suitsetamine, kohvi joomine, söömine, emotsionaalne pinge.

Tabel 9.3. Vererõhu normpiirid

Vanus	Süstoolne rõhk (mmHg)	Diastoolne rõhk (mmHg)
0−1 aastat	60–90	35−65
1–3 aatat	90–105	55–70
3–6 aastat	95–110	60–75
6–12 aatat	100–115	60–75
12–18 aastat	100–120	65–80
> 18 aastat	100–140	65–90

Kaudse vererõhu mõõtmiseks kasutatakse automaatset (joonis 9.10) või manuaalset (joonis 9.11) vererõhuaparaati. Mitteautomaatne ehk manuaalne vererõhu mõõtmine annab täpsemad väärtused. Seetõttu peab vererõhku aeg-ajalt ka käsitsi mõõtma, et vältida automaatsel mõõtmisel tekkida võivaid vigu.

Vererõhu mõõtmine

• Pese käed.
• Räägi, miks ja kuidas sa vererõhku mõõdad.
• Inimene istub või lamab.
• Hinda tegureid, mis mõjutavad vererõhku, vajaduse korral lase inimesel vähemalt viis minutit rahulikult mugavas asendis istuda või lamada.
• Vali vererõhu mõõtmiseks õige suurusega mansett (manseti laius peab olema 2/3 õlavarre pikkusest) ja aseta see jäsemele, näiteks õlavarrele. NB! Mansett peab olema asetatud südame kõrgusele, näiteks säärelt või reielt vererõhku mõõtes peab inimene olema pikali, randmelt vererõhku mõõtes peab ranne olema südame kõrgusele tõstetud (istudes käsi lauale tõstetud).
• Keera mansett jäseme ümber nii, et manseti alumine serv jääks 2−3 cm painutuskohast, näiteks küünarnukist kõrgemale. Mansetil olev märge „artery” või näiteks kriips peab jääma arteri piirkonda. Aseta mansett piisava tugevusega ümber jäseme nii, et oleks võimalik kaks sõrme jäseme ja manseti vahele asetada. Mansett peab liibuma aga mitte pigistama.
• Automaatsete vererõhumõõtjaga vererõhu mõõtmisel järgi mõõtmisjuhist, näiteks tuleb vajutada stardinuppu, aparaat hakkab automaatselt manseti sisse õhku pumpama. Jõudes parajale tasemele, hakkab mansett järk-järgult rõhku alandama. Helisignaal annab märku, et mõõtmine on lõppenud. Seadme mansett tühjeneb õhust ja mõõtmistulemus kuvatakse aparaadi ekraanile.
• Manuaalse vererõhuaparaadiga mõõtes aseta pärast manseti paigaldamist stetoskoop arterile. Sulge ventiil ja hakka mansetti rõhku pumpama. Pumpa seni, kuni stetoskoobist kuuldavad toonid kaovad või 20−40 mmHg kõrgemale vererõhunormi piirist (täiskasvanul näiteks 180 mmHg-ni). Ava ventiil ja lase rõhul vaikselt langeda, samal ajal hoolega südametoone kuulatledes ja näidikut vaadates. Süstoolne rõhk registreeri esimese kuuldava tooni juures ja diastoolne rõhk viimase kuuldava tooni juures. Ava ventiil ja lase mantsetil tühjeneda (joonis 9.12).
• Eemalda mansett.
• Informeeri inimest mõõtmistulemusest ja vajaduse korral dokumenteeri tulemus.