4.3.2 Loovteraapia

Kunstiteraapia kuulub psühhoteraapiate hulka. Kunstiteraapiates on alati kolm osapoolt: klient, terapeut ja kunstivorm (muusika, tants, kujutav kunst, kirjandus, luule jne).

Eri kunstivormidega tegeldakse kas eraldi, samal ajal või sujuvalt ühelt teisele kunstivormile üle minnes. Kunstiteraapias on kõik meetodid, tehnikad ja materjalid kasutatavad: maalimine, joonistamine, kleepimine, kollaažtehnika, meisterdamine, voolimine, õmblemine, luuletamine, muusika saatel lõõgastumine, musitseerimine, liikumine jne.

Kunsti üks eesmärk on väljendada oma mõtteid, soove ja tundeid. Kunsti kaudu on ennast tihti kergem väljendada kui rääkides, aga ka oma emotsioonidest paremini aru saada. Kunstiteraapia ei sea vanusepiire ega eelda kunstilise eneseväljenduse oskust ja kogemust. Kõige olulisem on protsess, mille käigus toimub pingete vabastamine, arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine. See mõjub rahustavalt ja maandab stressi, annab võimaluse olla iseendaga ning pakub valikuvabadust väljendada end sobival viisil. Kunstiga tegeldes võib avastada isiklikke ja intiimseid asju. Kunstitegevuste käigus arenevad nägemine, kuulmine, kompimine ja lõhnataju, õpitakse nägema ümbritsevat, väljendama oma tundeid ja mõtteid.

Laste puhul on oluline, et ta kasutaks erinevaid jooni ning geomeetrilisi ja vabu kujusid/vorme ning looks neid kombineerides mitmesuguseid kunstitöid, oskaks kasutada töövahendeid ning erinevaid materjale. Kunstivahendeid käsitsedes areneb lapse ruumiline mõtlemine, koha-, vormi-, materjali- ja värvitaju.

Voolimine on tegevus, mida saab kasutada igas eas ja väga erinevate võimetega inimeste aktiveerimisel. Erinevalt teistest kunstiliikidest kasutatakse voolimisel mõlemat kätt, mis arendab materjalitunnetust ja käe väikeseid lihaseid. Voolimine arendab peenmotoorikat ja koordinatsiooni. Voolimismaterjali ettevalmistamine on rahustav tegevus, sest mõttel on aega lennata, sõrmed tajuvad materjal ning seetõttu sobib ja meeldib see väga paljudele. Eri materjale saab muljuda, veeretada, kokku suruda ja venitada. Sinna saab vajutada süvendeid, voolimispulgaga kujundeid ja mustreid. Voolimiseks sobivat materjali võib leida loodusest, osta kauplustest või valmistada ise näiteks vanapaberist.

Voolimisega arendatakse mõtlemist, taju, analüüsi- ja üldistamisoskust. Voolides saab väljendada emotsioone, harjutada silmamõõtu, käteosavust, lihaste tunnetust ja ilumeelt. Voolida võib esemeid ja tegevusi, aga ka emotsioone, fantaasiaid ja muusikat. Kõigile on jõukohased mitmesuguse kujuga puu- ja köögiviljad, marjad, seened. Erivajadustega inimeste aktiveerimisel kasutatakse sageli ehisvoolimist. Voolitud esemete pindu kaunistatakse erikujuliste voolimispulkadega mustri sissevajutamise teel või tehakse pinnakaunistused eraldi voolitud pisidetailidest.

Voolida võib ka mälu järgi, kuid siis peab eelnema konkreetne eeltöö (muinasjutu lugemine, filmi vaatamine, jalutuskäik vm), mille käigus juhitakse tähelepanu sellele, mida hiljem voolima hakatakse. Voolimine annab võimaluse luua ruumilisi esemeid. Väga oluline on järgida jõukohalisuse ja eakohalisuse printsiipi.

Origami ehk pabervoltimine

Paber on materjal, mida saab kortsutada, lõigata, voltida, rebida ja uuesti kokku kleepida. Origami on paberi voltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist ja kami paberit. Origami puhul kombineeritakse sageli erinevaid voltimisviise, et valmistada neist erinevaid kujundeid (joonis 4.1). Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist.

Pabervoltimine on kõigile kättesaadav, pole tarvis mingeid muid vahendeid peale paber. Käte abil saab luua tillukesi kunstiteoseid, mis kingivad rõõmu nii voltijale kui ka vaatajale.

Erinevatest materjalidest meisterdamine on tore tegevus, mis võimaldab kokku panna mitmesuguseid asju ja luua neist hoopis midagi uut. Meisterdada on odav, kui kasutada käepäraseid vahendeid.

Meisterdamise käigus saab ära kasutada ka seda, mida tavaliselt ära visatakse: pudelikorgid, niidirullid, tikutoosid, švammid, jogurtitopsid, piimapakid, plastpudelid, nöörid, traadijupid, paelad jne.

Looduses jalutades võiks silmad lahti hoida. Seal leidub igal aastaajal midagi, mida saab loomeprotsessis kasutada. Vaja on ainul lasta fantaasial lennata.