2.1 Kontakti loomine ja säilitamine

Hea kontakti tunnuseid on mitmeid, üks neist on vastastikune tähelepanu. Eelkõige on muud tegevused katkestatud ning tähelepanu on suunatud teineteisele ehk siin ja praegu olek. Reageeritakse empaatiliselt, ausalt ja ehedalt, kusjuures vastastikune lugupidamine väljendub ka kehakeeles nii, et mõlemal osapoolel tekib tunne, et ollakse vestluspartneri jaoks oluline.

Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa vestluspartnerile jätad. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsustavad, kas sa meeldid neile või ei. Esmakohtumisel pole võimalik kõigile meele järele olla, mistõttu ei ole olemas ühtki õiget esmamuljet.

Inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised, mis on meelepärasemad kui teised. Suuremale osale inimestest meeldivad inimesed, kes oskavad kuulata, ei anna hinnanguid jne. Keskendudes neile universaalsetele tõdedele, osatakse vahet teha, missugused suhtlusstiili aspektid on üldiselt meeldivad.

Esmamulje teadvustamine on oluline, kuna:

• sa ei pruugi paista sellisena nagu sina ise ja sinu lähedased sind tunnevad;
• sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (näiteks kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas, siis võidakse seda pidada enesekesksuseks);
• uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et teada sinu positiivseid omadusi, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal, nagu kehakeel ja vestlusstiil.

Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille kaudu võtavad inimesed vastu alginfo: nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad. Selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti edaspidi käitud. Seejärel nähakse sind nagu läbi filtri. Igaühele meeldib pidada ennast heaks inimesetundjaks ja mõelda: „Ma teadsin esimesest hetkest, et ta on …“ Otsitakse teavet, mis kinnitaks nende esmamuljet, ega nähta või lausa eiratakse käitumist, mis kujunenud esmamuljega ei kattu.

Kogu suhtlusprotsessi võib mõjutada see, kuidas sa ennast tunned. Kohtudes ja kontakti luues pannakse esmajärjekorras tähele omaenda tundeid: kas tuntakse end mugavalt, energiliselt, tüdinenult, närviliselt, hirmunult jne. See on normaalne, paratamatu ja loomulik protsess, mis juhatab sind märkama, kuidas sa suhtled, missuguseid olukordi sa eelistad ja kellega soovid suhelda. Suhtlusprotsessi võib mõjutada ka see, mida sa tunned teise inimese suhtes ehk milline on parajasti sinu isikutaju. Kui sa oled uue olukorra ja inimesega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad. Kindlasti mõjutab suhtlust ka see, mida teine inimene sinu suhtes tunneb. Jätta endast hea mulje, tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja on sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid. Pane tähele ka seda, kuidas teine inimene ennast tunneb. Tavaliselt peitub just selles positiivse mulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda, mitte teise tunnetele, kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad endast tõenäoliselt märksa parema mulje. Küsi endalt, millele on suunatud sinu emotsionaalne fookus suhtlemisel kliendiga/patsiendiga. Kas sa mõtled enda tunnetele või sellele, kuidas teised end tunnevad?