Search
9.4 Hingamissageduse mõõtmine
Hingamissagedus on ühe minuti jooksul sooritatud hingamistsüklite arv. Hingamistsükkel koosneb sisse- ja väljahingamisest ning hingamissageduse kindlakstegemisel loetakse kas sisse- või väljahingamisi ühe minuti jooksul. Normaalselt on hingamine automaatne ning hingamissagedust tuleks lugeda varjatult, et patsient ei hakkaks hingamist kontrollima (kunstlikult sügavalt sisse ja välja hingama, hinge kinni hoidma vms). Selle vältimiseks võib hingamissagedust lugeda vahetult pärast pulsisageduse mõõtmist või ka siis, kui patsient magab. Imikud ja lapsed hingavad kiiremini võrreldes täiskasvanutega (tabel 9.4). Samuti mõjutab hingamissagedust füüsiline aktiivsus, stress, emotsioonid, kehatemperatuur jne.
Tabel 9.4. Hingamissageduse normi piirid
| Vanus | Hingamissageduse normi piirid (x/min) |
| 0−3 kuud | 30–60 |
| 3−12 kuud | 25–45 |
| 1−6 aastat | 20–30 |
| 7−18 aastat | 15–25 |
| > 18 aastat | 12–18 |
Hingamissageduse mõõtmine
- Pese käed.
- Inimene istub või lamab.
- Hinda tegureid, mis mõjutavad hingamissagedust, vajaduse korral lase inimesel vähemalt viis minutit rahulikult mugavas asendis istuda või lamada.
- Täiskasvanul loe hingamissagedust salaja, näiteks pärast pulsi palpeerimist tema rindkere liikumist silmanurgast jälgides. Loe sisse- (ringkere tõuseb) või väljahingamisi (rindkere langeb) 30 sekundi jooksul ja korruta saadud tulemus kahega. Hingamissagedust võib mõõta ka stetoskoobiga kopse kuulatledes. Imikutel võib hingamissagedust lugeda ka stetoskoobiga nina ja suu juurest kuulatledes (kuulatakse õhu liikumist nina ja/või suu kaudu). Lastel või hingamisprobleemidega inimestel soovitatakse hingamissagedust lugeda terve minut.
- Informeeri inimest mõõtmistulemusest ja vajaduse korral dokumenteeri tulemus.