11. Kriisid ja toimetulek

Selles peatükis antakse ülevaade, mille poolest kriisis oleva inimese käitumine erineb tavapärasest ja kuidas sel juhul aidata. 

Iga inimese elu on omanäoline ja ainukordne. Kriisid kui paratamatud elunähtused on osa sellest. Kriis toob kaasa tasakaalu rikkumise elu nõuete ja toimetuleku vahel. Kriisi puhul on palju küsimusi, kuid vastuseid napib. Kriisi puhul ei pruugi igapäevased toimetulekuviisid toimida. 

Sõna „kriis“ pärineb kreeka keelest (krisis) ja tähendab algusest eemaldumist, muutust, ohtu, pööret, otsustust, eraldamist, võimalust. Kriisiolukorra tinginud põhjuseid pole ainult üks. Põhjalikumal uurimisel selgub, et erinevad põhjused on omavahel põimunud, kuid üks avaldub kriisi ajal teistest ülekaalukamalt. Kriis sisaldab ajalisi piire: kriisil on kindel algus ja lõpp. 

Kriis on äge emotsionaalne ärritusseisund, mille tagajärjeks on ajutine võimetus toime tulla tavapäraste probleemide ja käitumisega. Kriisi võib vaadelda ka kui puhvrit, mis hoiab ja kaitseb inimest kui tervikut selle kaudu, et juhtunu tähendus jõuaks inimeseni järk-järgult. Kriisireaktsioon kaitseb isiksuse terviklikkust ega luba inimesel toimunu mõjul katki minna ning laseb uue olukorraga tasapisi kohaneda. Kriisikäitumine on normaalne reaktsioon ootamatule sündmusele. 

Kriisi võib käsitleda ka kui muutust nõudvat, liikumapanevat jõudu. Kriiside kaudu on võimalik kasvada ja areneda. Muutused võivad olla välised (praktilised, käitumuslikud) või sisemised (väärtushinnangud).  Inimene püüab säilitada tasakaalu ning hoiab kinni uskumustest ja traditsioonidest, sest see on turvaline. Suuremate muutustega kaasneb vanast eemaldumine ja kohtumine millegi tundmatuga. Vanast kinnihoidmise tõttu võivad aga uued, edasiviivad võimalused tähelepanuta jääda. 

Kriisi tunnused 

• Lühiajalisus, kestab tavaliselt 6 nädalast 7 kuuni. 
• Eelneva, ajendiks oleva sündmuse olemasolu. 
• Tajuprotsessid on subjektiivsed. 
• Baasilise turvalisustunde kadumine. 
• Kognitiivne funktsioneerimine on pärsitud. 
• Emotsionaalne ülekoormatus. 
• Tavapärased toimetulekuoskused ei aita. 

Selleks et kriisist aru saada, on vaja teada, mis on kriisireaktsiooni põhjustanud. Eristatakse arengukriise ja traumaatilisi (situatsioonilisi) kriise. Arengukriisid on normaalsed eluosad, muutused elukaare üleminekuetappidel. Kriisi edukaks läbimiseks on võimalik teha ettevalmistusi. Traumaatilised ehk situatsioonist tingitud kriisid on põhjustatud ootamatust ja ebatavaliselt tugevast sündmusest, mis võiks põhjustada märgatavaid kannatusi ükskõik kellele. Haigusega kaasneb traumaatiline kriis.